Palgatõus on õhus

CV-Online’i poolt mai lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et protsentuaalselt rohkem tööandjaid on nõus palku tõstma kui töötajad ja tööotsijad seda ootavad.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 21% planeerib veel 2011. aasta sees palku tõsta. Seejuures on töötajate ja tööotsijate ootused madalamad – palgatõusu prognoosib 18% vastanuist. Vastupidiselt, palku kavatseb langetada 1% tööandjatest, palgalangust ennustab aga 7% töötajatest ja tööotsijatest.

Meie hinnangul näitab antud statistika, et tööandjad tunnetavad ennetavalt vajadust palku tõsta, et häid töötajaid jätkuvalt enda juures hoida. See tuli välja nii statistikast kui küsitluse kommentaaride osast:

  • Palgatõusule avaldab survet oskustööliste puudus. (Ehitus)
  • Kõik palgad vajavad tõstmist, sest rahulolematus kasvab kiiresti. (Transport/logistika)
  • Põhiline põhjus – turg elavneb, töötajate hoidmine on jälle esmatähtis, inflatsiooni tõttu on ju tegelikult palgad vähenenud. Majanduslanguse ajal sai palku langetatud, nüüd on aeg taas tõstma hakata. (Kaubandus)
  • Antud tööstusharus on hakanud spetsialistide ja oskustööliste osas ilmnema tööjõuturu surve. Motiveerimaks spetsialiste/oskustöölisi ettevõttesse jääma, tõstame esmalt nende palka. (Tootmine/töötlemine)
  • Tööliste palgaturule avaldavad mõju hooajatööd Soomes ja Põhjamaades, samuti konkureerivate töö- ja palgapakkumiste olemasolu teistes piirkonna tootmisettevõtetes. (Tootmine/töötlemine)

Praeguses olukorras on nö avaliku sektori eelis kadumas – stabiilse töökoha argument on nõrgenemas ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata erasektorist tulenevale konkurentsile just eeskätt spetsialistide nimel:

  • Eelarve ei võimalda palka tõsta, kuid spetsialisti tasandil oleks seda tegelikult väga vaja. (Avalik sektor)

Muidugi eelneva põhjal ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest vastajate seas ei olnud ainult need, kes plaanivad palka tõsta – 78% vastanud tööandjatest kavatseb 2011. aasta sees praegust palgataset säilitada ja mõned vastajad ei näegi vajadust või võimalust seda tõsta:

  • Majandusnäitajad ei võimalda (Transport / logistika)
  • Ei näe olulist kasumikasvu või muutust, mille arvelt palkasid muuta (Müük)
  • Me oleme palka säilitanud kogu masu aja. Veel ei ole põhjust, et palka tõsta. Langetanud ka ei ole, ega kavatse ka seda teha. (IT)

Siinjuures tuleb ka välja tuua, et üle 85% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal tööandjate poolt planeeritavatest palgatõusudest jääb 1-10% piiresse ning suuremaid palgatõuse kui 20% planeerib vaid paar protsenti tööandjatest.

CV-Online’i prognoos tuleviku osas

Meie hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% vastanud tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata. 2012. aastal kavatseb uusi töötajaid värvata pisut üle kolmandiku vastanud ettevõtetest. See protsent võib kujuneda küll kõrgemaks, sest ka küsitluse kommentaaride osast tuli välja, et veel ollakse 2012. aasta juurdepalkamiste osas äraootaval seisukohal. Esmalt soovitakse näha, milliseks kujuneb 2011. aasta teine pool.

Palgatõusud leiavad aset mõnedes sektorites veel 2011. aasta sees ning teatud ametikohtadel on eeldada suuremaid palgatõuse, kuid osa neist on seotud majandussurutise perioodil tehtud palgakärbetega. Suuremaid palgatõuse ennustame siiski 2012. aastasse, mil pea 60% tööandjatest plaanib palka tõsta. Seejuures kavandab siiski 95% vastanud tööandjatest palgatõusu vahemikus 1-10%.

Meiepoolse nägemuse järgi avaldavad töötajate ja tööotsijate ootused ning tööandjate omavaheline konkurents survet suuremaks palgatõusuks ning arvame siiski, et umbes 20% kõigist palgatõusudest saavad olema suuremad kui 10%.

 

 

Allolev statistika on arvudest rohkem huvitatud inimestele

Veel 2011. aasta järelejäänud kuudel palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 21% plaanib tõsta
  • 1% langetada

2011. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

Töötajad ja tööotsijad, kes prognoosivad muutusi oma töötasudes, hindavad, et veel 2011. aasta sees muutuvad palgad nende valdkonnas nende ametipositsioonil järgnevalt:

  • 18% ennustab palgatõusu
  • 7% palgalangust

2011. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

Kui ülalolevat kahte tabelit võrrelda, on näha, et palgatõusu prognoosivate töötajate ja tööotsijate ootused on suuresti kooskõlas tööandjate poolt pakutavaga ja seega üsnagi  realistlikud.

2011. aasta järelejäänud kuudel palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2011. aasta sees palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolevaid kahte tabelit vaadates on palgatõusuks parimad väljavaated spetsialistidel, kuigi just selle grupi seas on protsentuaalselt kõige vähem palgalisa ennustajaid. Ülejäänud tasanditel on tööandjate ning töötajate ja tööotsijate prognoosid võrdlemisi sarnased.

Huvitava tõigana tuleb välja, et enim kardavad palgalangust veel selle aasta sees lihttöölised ja klienditeenindajad.

2012. aasta osas on märgatavalt suurem nii palgalisa pakkujate kui ootajate protsent. Tööandjatest plaanib palku tõsta 60% ning töötajatest ja tööotsijatest prognoosivad palgatõusu pooled.

Meie nägemuses on tegemist mõistva suhtumisega tööandjatesse – juba hetkel tajutakse majanduse elavnemist ja soovitakse sellest osa saada, kuid ollakse nõus väikese ajalise viitega.

2012. aastal palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 59% prognoosib tõusu
  • 0% langust

2012. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu prognoosivad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

  • 50% prognoosib tõusu
  • 4% langust

2012. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2012. aastal palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolev tabel näitab, et töötajate ja tööotsijate ennustused palgatõusule on laias laastus tõusnud kaks korda võrreldes 2011. aasta prognoosiga ja seda pea igas protsendivahemikus. Muidugi hetkel ei saa võrrelda kahte täisaastat, vaid 2012. aastat 2011. aasta teist poolega. Sellegi poolest on tegemist märgiga, et töötajate ja tööotsijate palgaootused on kasvamas.

Kui võrrelda kahte ülalolevat tabelit, siis on selgelt näha, et töötajate ja tööotsijate ootused palgatõusu osas on pandud just aastale 2012. Tööandjate osas on küll pisut alla 60% nõus palku tõstma, ent tõusud jäävad pea eranditult 1-10% piiresse. Sellest tulenevalt võib oodata rahulolematust sihtgrupi seas, kes ootab kõrgemat palgatõusu ja võivad seetõttu kaaluda töökoha vahetust. Seega oht palgaralliks on igal juhul olemas, kuid siin on suur roll mängida tööandjatel endil.

Ülalolev statistika ja järeldused põhinevad CV-Online’i poolt mai lõpus tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlustel. Tööandjate seas oli küsitlusele vastanuid pisut alla 150, kelle seas olid nii suuremate ja väiksemate ettevõtte esindajad üle Eesti. Töötajatest ja tööotsijatest vastas üle 7500 erinevate valdkondade ja ametialade esindaja üle Eesti.

Edaspidi anname küsitluse tulemustele tuginedes ülevaate erinevatest valdkondadest ning paneme kirja ka omapoolse nägemuse/ prognoosi.

Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks.

Mida ma loen, et tööotsingud edeneks!

Pidev rahulolematuse tunne hinges annab tunnistust, et asjad pole nii nagu meile meeldiks ja midagi peaks ette võtma. Kui oma mõtetest ei piisa, siis pole mingi häbiasi abiks võtta teiste pakutud lahendusi ja mõtteid. Interneti ajastul on see lihtsam kui kunagi varem. Seda enam, et palju häid soovitusi on kirja pandud, ole aga ise aktiivne neid leidma ja kasutama.

Praegusel hetkel on aktuaalseks teemaks edukas tööotsimine. Tegelikult alustasin muudatuste läbiviimist töömaailmas iseendast – oma hoiakute, ootuste ja oskuste kokkusobitamisest hetkel valitseva tegelikkusega. Selge on see, et kõike üks inimene teada ei saa ja vahel on kasulikum ka ise mitte hakata jalgratast leiutama. 😉

Petta ei maksa end kujutelmaga, et esimene mõte on see kõige parem ja et lahendus tuleb kohe pähe. Tavaliselt on vaja ikka laiemalt pilti vaadata, teha kindlaks oma hetke positsioon ja suund, kuhu liigutakse. Järgnevalt teen lühikese ülevaate, millest mina alustasin liikumist peale koondamist. Jätka lugemist

Registreeritud töötu peab palju küsima!

Töötukassaga on mul elus kahel korral olnud kokkupuuteid. Esimene kord nii umbes kaheksa aastat tagasi. Sellest ajast mäletan pikki järjekordi ja nõuet tõestada, et oled tööd käinud ettevõtetes küsimas. Ega täna see Töötukassaga suhtemine suurt erinev olegi. Järjekorrad on pikad, hoolimata 26+ konsultandist Tallinna kontoris.

Esimesel korral, kui end arvele läksin võtma, oli töötute arvu kasvu kõrghetk ja ootasin üle kolme tunni järjekorras, et konsultandi jutule pääseda. Mäletan, et järjekorrast loobumise mõtted käisid küll väga tihti peast läbi. Paljud ka loobusid, nagu järjekorra edenedes selgus.  Esimese hooga täitsin ära mitut varianti blankette, mis seal saalis saadaval oli, hiljem selgus, et vaja oli ainult üht. Jätka lugemist

Aeg muuta suunda oma tööotsinguis!

Üldiselt tuleks teha vahel ka kokkuvõtteid. Täna teengi siis lühikese ülevaate sellest, kas ja mis on mu elus muutunud selle blogimise aja jooksul. Samas panen kirja ka mõned mõtted või hoiaku muutused, mis seoses „avaliku eluga“ on tekkinud.  Kõige enam tähelepanu olen hakanud pöörama inimeste sõnadele ja tegudele.

Kui ma avaldasin soovi selle projektiga liitumiseks, oli mul üsna erinev ettekujutus asjade käigust ja projekti eesmärgist. Tegelikkuses on asjad teisiti kujunenud. Pean ütlema, et kirjutamine ei olnud iga kord kerge.

Raskemaks osutusid need teemad, mis eeldasid enda olemuse avamist, teatavasti on eestlane kinnine rahvas ja meelsasti endast ei räägi. Seda enam, et ülesandeks on kirjutada erinevalt, mitte kasutada vanu ja kulunud klišeesid.  Kirjatükile tuleb ju läheneda omapäraselt.  Ausalt öeldes mõjutas natuke ka laiema publiku ees mõtete jagamine. Jätka lugemist

Sisemist motivatsioonipaketti on vaja!

Sel nädalal palus CV-Online Dianal kirjutada olulisematest kogemustest ja õppetundidest, mis ta eelmistelt töökohtadelt kaasa on saanud.
Olen töötanud erinevates firmades ja väga erinevatel ametipostidel. Igast kogemusest saab midagi õppida, olgu siis inimestega või tööga seotud seikadest. Panen nüüd kirja mõned mõtted ja hoiakud, mis on tekkinud või siis kinnistunud seoses tööga või kaaslastega.

Ilma sisemise motivatsioonita ei saa!
Olen päris palju mõelnud motivatsiooni ja motiveerimisteema üle. Mis on parim motivaator töös? On see suur palk, müügiboonused, preemiad või muud hüved mida nimetatakse motivaatoriteks. Välised motivaatorid on ju head ja ahvatlevad tööle kandideerima ja seal püsima, aga millegipärast olen veendunud, et need ei täida kaua oma eesmärki. Jätka lugemist

Uurimine arheoloogina või hoopis oma infomaaklerfirma?

Sel nädalal palub CV-Online blogijatel kirjutada oma unistuste töökohast – mis seda kirjeldab ning mis muudaks autori tööl õnnelikuks.
Minu unistuste töö seondub uurimisega, ükskõik kas inimhinge, vana- aja ajaloo või muu teadusala uurimisega. Kõik, millele pole ühest vastust, on minu jaoks huvitav ja avastamist väärt. Mulle meeldib püstitada mõni hüpotees ja siis neile vastuseid otsida ning seoseid leida.

Uudishimu ja seoste loomine
Ideaalis ma ilmselt seikleksin kuskil džunglis ja otsiksin vanu kindlusi, templeid ja pühamuid ning osaleksin väljakaevamistel.  Või hoopis istuksin arhiivides ja uuriksin vanu kirju, pilte ja muid säilinud esemeid ning püüaks sealt uusi infokillukesi leida. Et siis arheoloog, kultuuriantropoloog või ajaloolane? See oleks hoopis teine ja huvitav suund mu senisele karjäärile. Jätka lugemist

Tööandja, keda sa tegelikult otsid?

CV-Online palub sel nädalal autoritel kirjutada arvamuslugu või artikkel eksperdina teemal, millest ta ise kirjutada soovib ja/või end asjatundjaks peab.
Internetiajastu tõi kaasa moodsa päeviku pidamise ehk blogimise. Blogidest saab lugeda kõike – alates beebiootusest kuni eduka müügitehinguni viivate soovitusteni. Enamus on siis kas päeva või sündmuse kommentaarid ning arvamuslood, kuidas asjad siin maailmas peaksid käima ning õpetused kuidas oma elu muuta. Teadma peab vaid üht kuldreeglit – tunne oma publikut, tea, kellele sa kirjutad. Siis on asjal mõtet. Jätka lugemist

Tööintervjuudel pole enam närvi sees

Mitte mingil juhul ei tohi laskuda töötuks olemise ajal masendusse, sest liiga teed sa ainult iseendale. Eks vahest ikka murravad igapäevamured ellu sisse, kuid positiivne meelestatus aitab neist üle olla.

Ma ei pruugi tööle saada veel niipea, aga ma ei ole allaandija. Sellisel juhul oleks juba ammu kuhugi Austraalia päikese alla põrutanud, kuid mul on usku, et Eestis on võimalik noorel ja töökal inimesel tööd leida. Ma võtan seda aega, kui ühe suure puhkusena, kuid ma ei lase käest ära režiimi, mis peaks olema tööl käival inimesel.

Tegemist on palju, vaid palka ei saa
Tegelikkuses sisustan ma oma päevad õppimisega, tööpraktikaga, blogi hoidmisega, töö otsimisega ning vaikselt oma firma käivitamisega. Kogu erinevus tööl käiva inimese ja minu vahel on see, et selle tegevuse eest ei saa ma palka. Tegelikult pole ma siiani veel harjunud tööl mitte käimisega, aga ma võtan seda kui kõva elukooli. Mis ei tapa, teeb tugevamaks! Jätka lugemist

Elu paneb fakti ette – uju või upu!

Nädala pärast saab 9 kuud töötu olla täis. Tagasi vaadates sellele ajale pean tõdema, et mu tavapärane optimism taastus alles ca 6 kuud peale töö kaotust. Kõige keerulisem oli juhtunuga leppida. Oma mõne endise töökaaslasega, kes on nüüdki mu head sõbrad, rääkides kasutasin tihti Meie- sõna- meil tööl oli ja meil seal… jah, võttis tükk aega, enne kui selle lõpetasin.

Alguses oli raske orienteeruda ka töömaailmas – kuhu ma siis nüüd kuulun ja mis võimalused mul on? Lihtsamaks ei teinud seda ka asjaolu, et tööpakkumised olid enamjaolt müügiinimestele ja ma nagu ei vastanudki ühelegi kriteeriumile.

Praegu on mul hea meel, et ma päevast-päeva ainult mööda tööportaale  pidi ei surfanud ja CV-sid valimatult ei saatnud. Kohati tegi kurvaks ka inimeste, siis töötavate, suhtumine. Kui oled töötu, siis järelikult loll ja laisk, et tööd pole. Kuidagi liiga üldistav suhtumine töötutesse. Jätka lugemist

Keskmiselt kandideerib igale töökonkursile 17 inimest

Tegime kokkuvõtteid eelmisest aastast ja leidsime mõned õige huvitavad faktid. Kõige olulisem – keskmiselt kandideeris ühele töökonkursile eelmine aasta 17 kandidaati, see on 2 korda rohkem kui aasta varem. Kandidaate konkursi kohta oli Lätis 13 ja Leedus 12.

Kui 2009. aastal avaldasime 12 000 töökuulutust, siis aasta varem oli neid olnud 20 000, seega pakkumiste hulk langes 40 protsenti.

Jätka lugemist