Käärimine tööturul

Enne käärimist

ETV saade “Kapital” on väga hästi vaatluse alla võtnud olulise probleemi tööturul – suur hulk tööandjaid sooviksid töötajaid juurde palgata, kuid puuduvad vajaoleva väljaõppega tööotsijad.

Sõna võtavad erinevad osapooled. Eriti värskendav oli kuulda ülikoolide esindajate põhjendusi, et miks on koolitamise osas ühe- või teistsuguseid otsuseid vastu võetud. Hästi kokku pandud materjal, mis võiks nii mõnegi edasise haridustee osas otsuseid tegeva inimese pisut pikemaks mõtlema panna:

Saadet saab vaadata siit: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=120886

Miks sai “käärimine” pealkirja pandud? Põhjus selles, et igavesti taoline olukord kesta ei saa. On vaja kas motiveerida tulevasi tudengeid õppima neid erialasid, mille puhul jääb juba praegu tööjõudu puudu või olla valmis suuremaks sisserändeks, et täita nö tühjana seisvad töökohad võõrtööjõuga.

2 Vastust

  1. Toodud on välja 2 võimalikku lahendust “käärimise” lõpetamiseks. Kas motiveerida tulevasi tudengeid või oodata suurt sisserännet. Minu arvates ei ole probleem üldse selles kuidas motiveerida üht või teist. Praegune suurim probleem on praktikakohtade nappus. Kes siis ikka tahaks võtta tööle inimest, kel ei ole kogemust võtta varnast, kui ülikoolis õppisid sa pigem usinalt kui, et oleksid poole ülikooli pealt üritanud käija tööl ja koolis üheaegselt. Eelistatakse peamiselt ikka inimesi kellel on suur kogemustepagas. Seega on inimesel kes just ülikooli edukalt lõpetanud, ülimalt raske astuda vastu välismaalt sisserännanud tippspetsialistile kandideerides mõnele tippspetsialisti ametikohale, kus just kogemustest näiteks programmeerimises või muudel ametikohtadel puudu jääb. Oleks praktikakohti rohkem, oleksid ka ülikooli sisseastumise lävel olevad tudengid motiveeritumad tööturu suhtes, kus ei peaks kartma võistlemist välismaalt sisserännanud tippspetsialistidega.

  2. Trumsi, laias laastust nõus, praktikakohad on väga olulised. Samas töö- või praktikakogemus on ikkagi see, mis käib hariduse omandamise juurde või järgneb sellele. Seega ilma haridust omandamata seda nö ringlust tööle ei saa. Ilma mingi ettevalmistuseta on ka raskem praktikale minna.

    Praktikakohtade osas võib see tulevikus olla ka täiesti paratamatus, et tööandjad peavad ka omal käel hakkama endale vajalikke spetsialiste koolitama. Kas mingi spetsiifilise tööjupi tegemiseks või ka pisut laiemapõhjalist haridust andma enda valdkonna ja kindlate oskuste osas. Sellele võiks aga eelneda haridusasutuste poolt üldine väljaõpe.

    Lahendus võib olla ka selles kui tööandjatele südamele panna ja rõhutada, et üks võimalik lahendus ongi praktikakohtade loomine. Selgemalt teadvustada seda kui üht võimalikku lahendust probleemile. See ehk aitaks puud jäävate töötajate olukorda lahendada või vähemasti leevendada. Teavitustegevuse taga võiks olla riik, aga ka värbamisega seotud ettevõtted ja inimesed.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: