Palgatõus on õhus

CV-Online’i poolt mai lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et protsentuaalselt rohkem tööandjaid on nõus palku tõstma kui töötajad ja tööotsijad seda ootavad.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 21% planeerib veel 2011. aasta sees palku tõsta. Seejuures on töötajate ja tööotsijate ootused madalamad – palgatõusu prognoosib 18% vastanuist. Vastupidiselt, palku kavatseb langetada 1% tööandjatest, palgalangust ennustab aga 7% töötajatest ja tööotsijatest.

Meie hinnangul näitab antud statistika, et tööandjad tunnetavad ennetavalt vajadust palku tõsta, et häid töötajaid jätkuvalt enda juures hoida. See tuli välja nii statistikast kui küsitluse kommentaaride osast:

  • Palgatõusule avaldab survet oskustööliste puudus. (Ehitus)
  • Kõik palgad vajavad tõstmist, sest rahulolematus kasvab kiiresti. (Transport/logistika)
  • Põhiline põhjus – turg elavneb, töötajate hoidmine on jälle esmatähtis, inflatsiooni tõttu on ju tegelikult palgad vähenenud. Majanduslanguse ajal sai palku langetatud, nüüd on aeg taas tõstma hakata. (Kaubandus)
  • Antud tööstusharus on hakanud spetsialistide ja oskustööliste osas ilmnema tööjõuturu surve. Motiveerimaks spetsialiste/oskustöölisi ettevõttesse jääma, tõstame esmalt nende palka. (Tootmine/töötlemine)
  • Tööliste palgaturule avaldavad mõju hooajatööd Soomes ja Põhjamaades, samuti konkureerivate töö- ja palgapakkumiste olemasolu teistes piirkonna tootmisettevõtetes. (Tootmine/töötlemine)

Praeguses olukorras on nö avaliku sektori eelis kadumas – stabiilse töökoha argument on nõrgenemas ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata erasektorist tulenevale konkurentsile just eeskätt spetsialistide nimel:

  • Eelarve ei võimalda palka tõsta, kuid spetsialisti tasandil oleks seda tegelikult väga vaja. (Avalik sektor)

Muidugi eelneva põhjal ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest vastajate seas ei olnud ainult need, kes plaanivad palka tõsta – 78% vastanud tööandjatest kavatseb 2011. aasta sees praegust palgataset säilitada ja mõned vastajad ei näegi vajadust või võimalust seda tõsta:

  • Majandusnäitajad ei võimalda (Transport / logistika)
  • Ei näe olulist kasumikasvu või muutust, mille arvelt palkasid muuta (Müük)
  • Me oleme palka säilitanud kogu masu aja. Veel ei ole põhjust, et palka tõsta. Langetanud ka ei ole, ega kavatse ka seda teha. (IT)

Siinjuures tuleb ka välja tuua, et üle 85% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal tööandjate poolt planeeritavatest palgatõusudest jääb 1-10% piiresse ning suuremaid palgatõuse kui 20% planeerib vaid paar protsenti tööandjatest.

CV-Online’i prognoos tuleviku osas

Meie hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% vastanud tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata. 2012. aastal kavatseb uusi töötajaid värvata pisut üle kolmandiku vastanud ettevõtetest. See protsent võib kujuneda küll kõrgemaks, sest ka küsitluse kommentaaride osast tuli välja, et veel ollakse 2012. aasta juurdepalkamiste osas äraootaval seisukohal. Esmalt soovitakse näha, milliseks kujuneb 2011. aasta teine pool.

Palgatõusud leiavad aset mõnedes sektorites veel 2011. aasta sees ning teatud ametikohtadel on eeldada suuremaid palgatõuse, kuid osa neist on seotud majandussurutise perioodil tehtud palgakärbetega. Suuremaid palgatõuse ennustame siiski 2012. aastasse, mil pea 60% tööandjatest plaanib palka tõsta. Seejuures kavandab siiski 95% vastanud tööandjatest palgatõusu vahemikus 1-10%.

Meiepoolse nägemuse järgi avaldavad töötajate ja tööotsijate ootused ning tööandjate omavaheline konkurents survet suuremaks palgatõusuks ning arvame siiski, et umbes 20% kõigist palgatõusudest saavad olema suuremad kui 10%.

 

 

Allolev statistika on arvudest rohkem huvitatud inimestele

Veel 2011. aasta järelejäänud kuudel palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 21% plaanib tõsta
  • 1% langetada

2011. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

Töötajad ja tööotsijad, kes prognoosivad muutusi oma töötasudes, hindavad, et veel 2011. aasta sees muutuvad palgad nende valdkonnas nende ametipositsioonil järgnevalt:

  • 18% ennustab palgatõusu
  • 7% palgalangust

2011. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

Kui ülalolevat kahte tabelit võrrelda, on näha, et palgatõusu prognoosivate töötajate ja tööotsijate ootused on suuresti kooskõlas tööandjate poolt pakutavaga ja seega üsnagi  realistlikud.

2011. aasta järelejäänud kuudel palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2011. aasta sees palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolevaid kahte tabelit vaadates on palgatõusuks parimad väljavaated spetsialistidel, kuigi just selle grupi seas on protsentuaalselt kõige vähem palgalisa ennustajaid. Ülejäänud tasanditel on tööandjate ning töötajate ja tööotsijate prognoosid võrdlemisi sarnased.

Huvitava tõigana tuleb välja, et enim kardavad palgalangust veel selle aasta sees lihttöölised ja klienditeenindajad.

2012. aasta osas on märgatavalt suurem nii palgalisa pakkujate kui ootajate protsent. Tööandjatest plaanib palku tõsta 60% ning töötajatest ja tööotsijatest prognoosivad palgatõusu pooled.

Meie nägemuses on tegemist mõistva suhtumisega tööandjatesse – juba hetkel tajutakse majanduse elavnemist ja soovitakse sellest osa saada, kuid ollakse nõus väikese ajalise viitega.

2012. aastal palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 59% prognoosib tõusu
  • 0% langust

2012. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu prognoosivad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

  • 50% prognoosib tõusu
  • 4% langust

2012. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2012. aastal palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolev tabel näitab, et töötajate ja tööotsijate ennustused palgatõusule on laias laastus tõusnud kaks korda võrreldes 2011. aasta prognoosiga ja seda pea igas protsendivahemikus. Muidugi hetkel ei saa võrrelda kahte täisaastat, vaid 2012. aastat 2011. aasta teist poolega. Sellegi poolest on tegemist märgiga, et töötajate ja tööotsijate palgaootused on kasvamas.

Kui võrrelda kahte ülalolevat tabelit, siis on selgelt näha, et töötajate ja tööotsijate ootused palgatõusu osas on pandud just aastale 2012. Tööandjate osas on küll pisut alla 60% nõus palku tõstma, ent tõusud jäävad pea eranditult 1-10% piiresse. Sellest tulenevalt võib oodata rahulolematust sihtgrupi seas, kes ootab kõrgemat palgatõusu ja võivad seetõttu kaaluda töökoha vahetust. Seega oht palgaralliks on igal juhul olemas, kuid siin on suur roll mängida tööandjatel endil.

Ülalolev statistika ja järeldused põhinevad CV-Online’i poolt mai lõpus tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlustel. Tööandjate seas oli küsitlusele vastanuid pisut alla 150, kelle seas olid nii suuremate ja väiksemate ettevõtte esindajad üle Eesti. Töötajatest ja tööotsijatest vastas üle 7500 erinevate valdkondade ja ametialade esindaja üle Eesti.

Edaspidi anname küsitluse tulemustele tuginedes ülevaate erinevatest valdkondadest ning paneme kirja ka omapoolse nägemuse/ prognoosi.

Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks.

6 Vastust

  1. Kardan siiski, et kõik need optimistlikud palgatõusu lubadused on tegelikult puhas pluff ja demagoogia, sest Eesti orjalaager(töötud tööotsijad) on veel ikkagi väga, arvukas(70000) ning see annab suure negatiivse protsendi hoopis palkade langetamiseks või siis külmutamiseks pikema perioodi vältel.

  2. Võiksite välja tuua veel põhjuseid, mis palgatõusu tingib – on see “turu surve”, prognoositav kõrge inflatsioon, eurost tingitud “ülespoole ümardamised” vms.

    Ei maksa seada ootusi, et turg tõuseb – turu tõus sõltub kui palju on maksujõulisi kliente vastavas sektoris! Muuhulgas sõltub palgatõus sellest, kui palju on veel krediidivõimelisi inimesi, kellele pank laenu annab, kas tuleb uue laine rahatrükk, mis juhtub Lõuna-Euroopa PIIGS võlakriisi riikidega jne! Oleksin selles osas ettevaatlik nii tööandja kui töövõtja seisukohast.

    Seega palun järgmistel uuringutel laiemat mikro- ja makromajanduslikku analüüsi enne kui kutsute üles töötajaid palka juurde küsima.

  3. Robert, Sinu jutus on kindlasti iva sees – suur töötute hulk pärsib palgatõusu. Samas viimased trendid näitavad töötute hulga vähenemist, mis sisuliselt tähendab, et nö rivi ukse taga jääb lühemaks ja tekib suurem surve hoida nii juba olemasolevaid töötajaid kui ka pakkuda uutele töötajatele senisest paremaid võimalusi.

    Teisalt tulevikule mõtlev tööandja palkab pigem arvestusega, et töötaja koolitamine ja sisse-elamine on seotud nii aja- kui rahakuluga. Seega töötajate pidev väljavahetamine väga madala palgataseme hoidmiseks on teistpidi ressursimahukas töö.

    Samuti tuleb tööandjatel silmas pidada ka fakti, et piirid on lahti ja inimestel ei ole hea tahtmise korral üleliia raske kas üle lahe või veidi kaugemale tööle minna ning teenida siinse palgatasemega võrreldes paar-kolm korda enam (muidugi seejuures on ka väljaminekud suuremad).

    Eelnevast tulenevalt ma palgalangusse väga ei usu, kuid palgatõusu osa on muidugi suuresti tööandjate palgapoliitikas kinni ja võib vastavalt tööandjale väga palju erineda. Laiemas plaanis ma siiski ennustan kasvu, seda eriti 2012. aastaks.

  4. Siim, õige tähelepanek. Toon välja peamised põhjused palgatõusuks tööandjate aspektist, need põhinevad küsitluse kommentaaride osal:

    1) Mahtude kasv/ käibe suurenemine
    2) Inflatsiooni surve, hinnatõusud – soovitakse töötajatele tagada tarbimisindeksi järgi sama elatustase
    3) Turu surve – teisisõnu soov maksta konkurentsivõimelist palka ja hoida töötajaid ning olla uute töötajate silmis atraktiivne tööandja
    4) Eelnevalt on palka langetatud, nüüd tõstetakse taas

    Muidugi postitus rääkis prognoosidest, mis tähendab, see pilt võib muutuda ja muidugi sõltuvad palgad üldistest majandusarengutest.

    Laiapõhjalist mikro- ja makromajanduslikku analüüsi on meil endal pisut raske teha, sest see ei ole meie põhitöö. Samas erinevad pangad analüüsivad seda igapäevaselt ja vast annab tulevikus neid kasutada koos meie küsitluse tulemustega.

    Omalt poolt uurisime eeskätt firmade ja inimeste prognoose. Postituses me ei kutsunud kedagi üles palka juurde küsima. Pigem avasime kaarte ühelt ja teiselt poolt. Ootused/lootused versus võimalused. Ühtlasi ka tõime välja, et palgaralli oht on olemas. Meie eesmärk ei olnud õli tulle valada.

  5. Ankeedis olid küsimused, mida arvan ja kas usun palgatõusu või langust ja nii edasi. Tulemus on pööratud kuidagi hoopis teises suunas, et inimesed ei ootagi eriti palgatõusu. ja ettevõtjad on liiga lahked pakkuma palgatõusu. Minu arvates näitab see hoopis, et inimeste usk Eestisse ja meie majandusse on jätkuvalt olemas. Ja loomulikult on seegi väga positiivne, et ettevõtjad mõtlevad oma inimestele, et kui vähegi võimalik tõstan inimestel palku. Teisalt välja toodud aspekt, et töötajad näevad ka tööandja raskusi on vägagi positiivne. Kuid minu arvates see küsitlus ei anna küll mingisugust tulevikuprognoosi, vaid jääb pigem foorumi tasemele.

  6. Tere Tiuks, lõpuni adekvaatselt tulevikku ennustada ja nii, et asjad ka tegelikult sarnaselt läheks, vist ei suuda keegi. Samas pakkusime ülevaadet hetkeolukorrast ja saime teada suure hulga inimeste arvamuse selle kohta, mida nad arvasid hakkavat juhtuma 2011 ja 2012 aastatel.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: