Töö leidiski mind – õigel ajal!

Mu noorem laps saab homme nelja aastaseks. Palju õnne talle. Maasikatega vahukooretordile võin ma panna ühe küünla ka enda jaoks, sest see tähistab tinglikult aasta möödumist minu töötuks jäämisest.

Sünnipäevadel vaadatakse ikka tagasi. Kogu möödunud aasta ühiseks nimetajaks saan pidada tasakaalu otsimist ja eesmärkide sõnastamist, kõhklemist ja ümber mõtlemist. Võiks ju süüdistada masu või teiste omakasu, et ma nii kaua tööd otsinud olen, aga tegelikuks põhjuseks see vaevalt on.

Asun peagi tööle keskkonnaettevõttesse
Eelmises postituses mainisin ma, et olen saanud positiivseid vastuseid oma kandideerimistele. Pärast ettevõtluskoolituse lõppu lähen ma tööle keskkonnakonsultatsioone pakkuvasse ettevõttesse Elle OÜ. Mõnel korral olen ma koolituse kõrvalt saanud juba oma tulevast töökohta vaatamas käia. Kuna see töö saab olema osalise ajaga ja tähtajaline, ei jäta ma tööotsimist praegu veel sinnapaika. Ma ei tahagi peatuda sellel, kas leitud töökoht mulle sobib, seda näitab aeg. Kõige rohkem huvitab mind praegu see, kuidas mu töölkäimine mu perele sobib.

Kõhklused
Tööle minek on kodusele emale suur samm. See ei puuduta ainult üht inimest. Kodus oldud aastate jooksul on mul tihti tekkinud tahtmine omaette ümiseda: „Ja minu najal vaid seisab see kogu tsirkus koos…“ Võib ette kujutada, millise reeturina ma sellepärast end tundnud olen, et ma alt ära hüpata kavatsen.

Kas pere on valmis, et ema tööle läheb?
Suured muutused mõjuvad väikestele lastele erinevalt. Mõni laps hakkab kogelema, mõni jääb bronhiiti, mõnel tulevad tohutud jonnituurid, mõni ütleb lihtsalt ja vastuvaidlematult: „Ei, mina tahan sinuga koos olla!“ Olen üht ja teist näinud oma laste juures päris pisikestena näivate muutuste korral.

Ma olen vaadanud ja oodanud ja kartnud, et kuidas need muutused seekord mu lastele mõjuvad. Ei midagi. Muidugi, kokkusattumusi on palju. Kasvõi näiteks see, et mu abikaasa ammuplaneeritud puhkus algas just siis, kui ma töö leidsin. See teeb lastele maandumise palju pehmemaks. Lisaks sellele mulle tundub, ja see saab aegamööda järjest tugevamaks veendumuseks, et nad on tõesti valmis minu tööleminekuks. Nad on piisavalt suured, et aru saada, miks see mulle vajalik on. Aru saada ja  mõista.

Töö tuli siis, kui selleks valmis olin!
Oma esimeses postituses arvasin, et küllap mu töökoht ükskord mind ise leiab ja just nii see juhtunud ongi, nii uskumatu, kui see vahepeal ka tundus. Just nüüd ja mitte päevagi enne seda, kui ma selleks valmis olin. Ela justkui linnuke oksal!

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: