Tööintervjuudel pole enam närvi sees

Mitte mingil juhul ei tohi laskuda töötuks olemise ajal masendusse, sest liiga teed sa ainult iseendale. Eks vahest ikka murravad igapäevamured ellu sisse, kuid positiivne meelestatus aitab neist üle olla.

Ma ei pruugi tööle saada veel niipea, aga ma ei ole allaandija. Sellisel juhul oleks juba ammu kuhugi Austraalia päikese alla põrutanud, kuid mul on usku, et Eestis on võimalik noorel ja töökal inimesel tööd leida. Ma võtan seda aega, kui ühe suure puhkusena, kuid ma ei lase käest ära režiimi, mis peaks olema tööl käival inimesel.

Tegemist on palju, vaid palka ei saa
Tegelikkuses sisustan ma oma päevad õppimisega, tööpraktikaga, blogi hoidmisega, töö otsimisega ning vaikselt oma firma käivitamisega. Kogu erinevus tööl käiva inimese ja minu vahel on see, et selle tegevuse eest ei saa ma palka. Tegelikult pole ma siiani veel harjunud tööl mitte käimisega, aga ma võtan seda kui kõva elukooli. Mis ei tapa, teeb tugevamaks!

Iga “EI” kripeldama ei jää
Need kohad, kus olen käinud vestlusel ning saanud „EI”, on vaid üks äraütlemine teinud haiget. Nii väga oleks tahtnud just sinna tööle saada, aga mis teha. Ju siis keegi oli parem. Olen ka huvi pärast püüdnud uurida, mis on saanud nendest firmadest, kuhu olen kandideerinud, siis kaks ettevõtet otsivad jälle samale kohale inimest. Vaevalt ma enam kandideerin. Peale negatiivset vastust saades ei tohi seda võtta kui maailma lõppu, vaid tuleb mõelda, et jällegi olen ühe kogemuse võrra rikkam.

Hiljuti käisin vestlusel ühes ajalehes müüdavat reklaami müüvas ettevõttes ning üllatuseks polnud enam sellist närvi nagu alati. Ega ma enam päevadega, mis jäävad telefonikõne ja tööintervjuu vahele, targemaks ning haritumaks ei saa ning püüan töötada rohkem selle nimel, et oma plussid vestlusel paremini välja tuua. Lõppude-lõpuks on tööintervjuud läbi viivad inimesed täiesti tavalised inimesed nagu mina.

Vanemate tugi on olnud suur
Mida ma teeks ilma oma vanemateta? Ilmselt seisaks kuskil supiköögi järjekorras. Ma ei teagi,  kas kunagi üldse on neile võimalik tasuda selle eest, palju nad mind aidanud on. Ei taha mõeldagi, kui mul peaks sellises olukorras lapsed ja naine olema või siis mingi miljoni kroonine eluaseme laen.

Kahjuks pole ma üksi selles paadis oma sõprade seas. Pole ka ime kui iga kolmas 16 – 30 aastane inimene on töötu. Mõtlen vahest, mis hakkab saama sügisel, kui tuhanded noored, kes on lõpetanud keskkooli, ülikooli või kutsekooli ning ideaalis peaksid nad kõik nüüd suunduma tööle. Vaevalt enamusele midagi jätkub.

Uued ja taasleitud hobid
Töötuks olemise ajal avastasin enda jaoks dokumentaalfilmide ja -sarjade maailma. Viimati vaatasin filmi Põhja–Korea elust ja olust. Inimesed ärge hädaldage nii palju, Eestis on elu nagu lill selle kõige kõrval, mida seal inimestega tehakse. Hakkasin ka uuesti sporti tegema ning kuni aprillini käisin korvpalli mängimas. Vaimule ja kehale väga hea pingutus. Eks nüüd suvisel ajal tuleb rohkem leida tegevust õues. Õnneks maakodus tööd jätkub.

CV-Online`i karjäärinõustaja Ivika Borni kommentaarid.

Tanel, sinu suhtumine on kiiduväärne. See, et oled leidnud töötuks olemise juures ka positiivseid külgi ja pole jäänud käed rüpes istuma, annab tunnistust, et sul on olemas vajalik suhtumine uue töö leidmiseks ja seal edukalt hakkama saamiseks.

Kirjutad, et oluline on säilitada režiimi. Nii see on. Tööotsing on põhimõtteliselt ka töö – eeldab mõtestatud tegevust, päeva planeerimist ja distsipliini. Õppimine (ülikoolis, Töötukassa poolt tasutavatel koolitustel, kursustel omal initsiatiivil) on tõepoolest tark otsus, sest aitab nö vaimu virgena hoida ning uusi teadmisi omandada ning hoida end tegevuses.

Pikalt tööta olemisel ongi suurim oht see, et motivatsioon kaob ära ning muutud elukaugeks. Samuti väheneb eneseusk ja julgus kandideerida. Õppimine, praktikatel osalemine, ka vabatahtlik töö aitavad end “käigus hoida”. Samas on oluline leida tasakaal – kui eelmisel töökohal tegid meeletult palju tööd ja ületunde, on töötuks jäämisel alguses puhkus kindlasti asjakohane.

Kindlasti ei tohiks end tööotsingute käigus end liigselt piitsutada ega “karistada”, kui tööd kohe ei leia. Selleks pane kirja 15-20 tegevust, mida sulle teha meeldib, mis lõõgastavad või rõõmu teevad. Kuna tööotsijal on rahalised võimalused piiratud, märgi ära, mis nendest asjadest võtavad nt alla 100 krooni. Kui oled vaeva näinud ja midagi kasulikku ära teinud, on tark end aeg-ajalt premeerida mõnega märgitud tegevustest.

Nii Tanelile, kui teistele tööotsijatele võiks tänase motivatsiooni-teemalise postituse juurde soovitada mõningat lugemismaterjali:
1. Tiina Saare raamat “Tee unistuste töökohani!”. See on heas stiilis inspiratsiooni õhutav raamat sellest, kuidas jõuda endas selgusele, millist tööd tahad ja milliseid teid kasutada selleni jõudmiseks. Nii teoreetiline materjal kui näited päriselust on seal ühendatud. Soovitame.
2. Enese positsioneerimise alateema CV-Online`i karjäärikeskuses. Eduka kandideerimise aluseks on teadmine, kes sa oled ja mis sa soovid. Siit materjalidest leiad mõned mõtted ja harjutused, kuidas iseendast paremini aru saada.
3. Testi, kui tugev on su enesemotivatsioon. Inglisekeelne materjal, kus kirjutatakse enesemotivatsiooni mõjutavatest faktoritest. Samuti saad testida, kui tugev sinu motivatsioon on.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: