Rohkem julgust enese presenteerimisel?

Täna kirjutan  oma tööotsimisest, kriteeriumidest, mille järgi ma seda teen ja tulemustest. Ette ruttavalt ütlen, et tulemused pole veel positiivsed, ent ma olen kindel, et edasised tööotsingud  väikeste muudatustega strateegias viivad mind sihile ja leian suurepärase töö.

Olen olnud väga tagasihoidlik kandideerija. Võib olla sellepärast, et juurdlen päris pikalt kuhu kandideerida. Seda mitte tööandja vaid just enda sobivusest lähtudes. Niisama igaks juhuks, et äkki näkkab, ma CV-d ei saada. Ilmselt sellepärast, et olen nii mitutki ametit pidanud ja on välja kujunenud teatud kriteeriumid, mille järgi teen oma otsuseid. Olen selgeks saanud, millise tööga me kokku ei sobi.

Tagasiside tööandjatelt on vähene
Ma pole väga paljudesse kohtadesse kandideerinud. Siiani olen püüdnud andmesisestajate, ostujuhi assistendi ja küsitlustöö assistendi kohti, kui ametina välja tuua.  Mulle vastati ainult ühest firmast „…kahjuks ei osutunud valituks…“ , arusaadav ka, kui ikka tuleb tohutu hulk vastuseid tööotsijatelt, siis ei jõuagi ju vastata kõigile, ehkki ilus oleks😉.

Tagasisidega on selline asi, et vaevalt isegi osatakse muud põhjust välja tuua, kui et vastav haridus või kogemus puudus. Inimesena nad mind ei tunne ju. Võib-olla oma isiksuseomaduste poolest oleks ma sobivam kui valitud kandidaat. Seda ei saa aga kunagi teada. Meelt ma ei heida ja püüan leida oma nõrku kohti ning neid täiendada.

Kuidas end presenteerida?
Eelnevast tuleb aga välja tõsiasi, et ju olen ennast vähe presenteerinud, pole oma parimaid külgi välja toonud. Olen läinud nn stampomaduste peale välja, mida paljud kasutavad ja mida  nõutakse, a la – kiire, täpne, kohusetundlik.

Ühes kaaskirjas tegin suure tõenäosusega ise endale karuteene. Nimelt tahtes olla aus, kirjutasin, et „…minu eelnev töö polnud küll see, mida teie pakute, ent kindlasti saan oma kogemusi kasutada…“, mingi selline lause oli. No vot, siis tekibki küsimus, et kuidas teha ennast sobivaks realistlikul moel, et pärast ei peaks oma suurte sõnade pärast kohmetust tundma. Must-valgel on kirjas, et oskan – aga tegelikult?

Keeleoskus vajab parandamist
Võib öelda, et keeleoskus on suhteliselt nõrk koht minu CV-s. Tööpakkumised, kus on kindlalt nõutud mitme võõrkeele olemasolu, olen vaikselt kõrvale libistanud. Eriti kui on rahvusvaheline firma. Loomulikult saab ju alati keelt õppida, ent ettevõttel on töötajat kohe vaja.

Olen isegi mõelnud, et äkki on mõnikord saatuslikuks saanud ka minu pooleliolevad õpingud. Ühe magistrandiga rääkides tuli küll nii välja, et vähemalt tema puhul oli see takistavaks asjaoluks.

Tööandja kohta taustainfo kodulehelt
Firmade tegevusala, väärtuste ja muu kohta olen uurinud nende kodulehtede kaudu. Muid allikaid pole kasutanud. Ahjaa, kodu lähedal asuvate firmade olukorra kohta olen küll tegelikult küsinud kohalike elanike käest, kas ja mida teatakse firma sisekliima, tingimuste jne kohta. Pean ütlema, et mõni firma on nagu avatud raamat, teisest ei saa suurt midagi teada.

Firma kodulehelt, kes jättis mulle oma tööpakkumise lausa eelmise postituse kommentaari, saab väga hea ülevaate nende kohta. Kohe tekkisid mul teatud küsimused, huvi asja vastu ja ma kindlasti kontakteerun. Kuna välja oli toodud spetsiifilisem nõuete loetelu, oli lihtne saada parem ülevaade oma sobivusest või mitte sobivusest.

Sellega seoses meenub mulle veel üks tööpakkumine, mis oli nii konkreetselt koostatud ja see töö tõesti pakkus mulle huvi. Tööandja teadis täpselt, keda tal vaja on. Ju ma siis tol korral ei olnud endas nii kindel, et jätsin CV saatmata, täna ma saadaks, aga see rong on läinud. Võtan seda kui õppetundi. Äkki olen ma enda suhtes liiga nõudlik?

Teha tuleb tööd, mis huvi pakub
Oma tööotsingul olen ikka lähtunud sellest, kui palju huvi mulle töö pakub. Pole mõtet minna stressama ja teha tööd, millele su olemus vastu on. Kaua sel kohal vastu ei pea, lihtsalt vegeteerid ja töötulemus on keskpärane. See on ka tööandja suhtes ebaaus. Järgmisena analüüsin oma kogemusi, võimeid ja vastavust nõudmistele. Tegelikult peaks mõtlema, kas see töö aitab ka edasi liikuda. Jõuda oma eesmärkideni elus.

Ma olen tähele pannud, et ehkki töökuulutuses on toodud üks ametinimetus, no võtame assistent, siis tööülesanded on firmades suhteliselt erinevad. Vahel tekib mul küsimus, et mida siis teeb isik, kelle assistent ma olen? Nii et tööd tuleb otsida ikka vastavalt oma kogemustele, võimetele ja oskustele ja nende vastavusele nõudmistega,  mitte ametinimetuse järgi.

Kui jääda ametinimetuse järgi otsima, siis see on liiga eelarvamuslik, selle olen selgeks saanud. Ja alati on abiks rajaleidja. ee, kus ametid kõik ilusti kirjas – mis töö endast kujutab, milline haridus ja millised omadused on nõutavad.

CV-Online`i karjäärinõustaja Ivika Borni kommentaar

On väga hea, kui kandidaat on enda jaoks selgeks mõelnud, millised ametikohad talle sobivad ja millist tööd ta kindlasti väldiks.  Sellest peaks töö otsimisel igaüks alustama. Ametinimetus ei pruugi aga töö sisu tõesti välja tuua. Kui sinu jaoks jääb infot selles osas vajaka, siis küsi tööandjalt lisaks, milliseid konkreetseid tööülesandeid antud töö sisaldab. Nii võid enda jaoks avastada, et sinu võimaluste ring tööd leida hoopis laieneb.

CV-de selekteerimisel võivad isikuomadused tõepoolest hariduse ja kogemuse kõrval tahaplaanile jääda. Ainult sellest ei piisa, kui tood välja, et oled kiire, täpne, kohusetundlik – tõesta näidetega, et see nii ka tõepoolest on. Kandideerimisel tasub kindlasti olla aus – kui kirjutad, et sinu eelnev töökogemus ei vasta küll täpselt antud kuulutuses kirjeldatule, kuid seda kompenseerib mõni muu oskus/omadus ning sinu suur huvi ja õppimisvõime, siis karuteenet sa endale kindlasti ei tee.

Kui kandideerid mitmele erinevale tööpakkumisele, siis ära saada igale tööandjale täpselt sama CV-d ja kaaskirja. CV on faktipõhine ja seal suurt midagi muuta pole vaja, aga kaaskiri/motivatsioonikiri tuleks kindlasti kirjutada konkreetset tööd ja tööandjat silmas pidades. Iga ametikoht nõuab omaette teadmisi, oskusi ja kogemusi ning neid erinevaid nüansse saad ka oma kandideerimisdokumentides rõhutada.

Kirjutad, et oled kandideerinudnäiteks ostujuhi ja küsitlustöö assistendiks. Assistendi ametikohad tähendavad erinevates ettevõtetes väga erinevaid asju.  Seepärast soovitan end kurssi viia ka sellega, millega ostujuht või küsitlusjuht ise igapäevatöös tegeleb. Nii saad selgeks mõelda, kuidas sina oma oskustega saad näiteks ostujuhti toetada ning millised oskused ja omadused seda toetavad. Lähtuvalt konkreetse ametikoha ülesannetest peaksid üles ehitama ka oma kaaskirja/motivatsioonikirja.

Kaaskiri on ka hea võimalus näidata oma huvi konkreetse tööandja vastu. Mina soovitan uurida lisainfot ettevõtte kohta lisaks kodulehele meedias avaldatud artiklitest ja foorumitest. Kindlasti soovitan viia end kurssi tööandja toodete/teenustega ja kui võimalik, siis tekita ettevõtte külastamisega isiklik kogemus.

3 Vastust

  1. Olen magistrikraadiga,aga tööd ei saa,kuna peetakse vanaks.Töötasin kaua aega mikrobioloogina Külmhoones,kus oli viie tsehhi kontroll ja direktor andis 10% oma tuludest mulle palgalisa.Nüüd oli töökuulutus,et vajatakse mikrobioloogi.Ametiredelil olen kõrgematel kohtadel hiljem olnud toiduainete tööstustes.Kirjutasin ja saatsin CV Jäätisevabrikusse,aga vastust EI OLE.,kuigi varem töötasin selles liinis ja kogemusi on palju!!!

  2. Tere Diana!
    Tundub, et Sulle 27.04.10 saadetud vastus pole kohale jõudnud. Seega panen saadetud vastuse Su blogisse.
    ______________
    Tere Diana!
    Enamus ametikohti on tõepoolest vahetustega. Aga on võimalik töötada ka ainult päevases vahetuses.
    Praktika on sõltuvalt ametikohast 1-3 kuud. Praktika ajal toimub väljaõpe ametikohale ning keele- ja arvutiõpe. IT-ga seotud ametikohtadel on väljaõpe pikem, st max 3 kuud.
    Kandideerimine ei eelda IT teadmisi, me õpetame töötajad välja. Eeldus on, et töötajal on huvi IT valdkonna vastu ning ta on valmis õppima, on kohusetundlik ja hoiab distsipliini.

    Tervitades,

    Kärt Kinnas
    HR Manager
    Phone +372 6140 077
    Fax +372 6140096
    skype kart.complus.consulting
    kkinnas@complusconsulting.com
    http://www.complusconsulting.com

  3. Tere
    Kas ma sain õigesti aru, et Sa kandideerisid madalamale ametikohale, kui varem oled töötanud? Siis sel juhul võib põhjus olla hoopis selles, et paljud tööandjad ei taha võtta kõrgemal positsioonil töötanud inimest madalamale ametikohale. Ainult vanusega kaasnevad ju kogemused, õnneks hakatakse sellest aru saama. Noorte plussiks on tihti innovaatilisem lähenemine asjadele ja see on jälle tänases ärimaailmas hinnatud.
    Oled Sa mõelnud alternatiivsetele ametitele, mikrobioloogiale lähedastele või hoopis oma senistest tööülesannetest lähtuvalt uus amet? Selle ala tööpakkumisi avaldatakse ilmselt vähe avalikult, suurem tõenäosus tööpakkumisele ligi saada on kodulehti vaadata. Ja tuttavad.
    See, et vastust ei ole tulnud, on tavaline. Ja võib-olla ongi parem, milleks neid eitavaid vastuseid ikka kollektsioneerida. Mina saatsin sel nädalal CV ühte firmasse, mille kodulehel oli kohe punasega märge- vastame ainult välja valitutele. Suhteliselt korrektne, ma leian.
    Edu Sulle ja ehk leiad rakendust tõesti hoopis uues valdkonnas ja ametis! Diana

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: