Küllap su tulevane töökoht ükspäev sind ise leiab!

Nimi: Lea Jalukse
Elukoht: Tallinn
Haridus: bakalaureusekraad keskkonnatehnoloogia erialal Tartu Ülikoolist.
Töökogemus: ajutiselt tõlk ja korrektor, omab kogemust keskkonnakavade ja -mõõdikute väljatöötamisel.
Töötuna arvel 2009. aasta juulist.

Lea hakkab siin blogis kirjutama oma tööotsingutest igal reedel.

Ma mõtlen, kui palju on peale minu 28aastaseid, kes pole oma elu jooksul kümmet tuhandet kroonigi teeninud? Ja ma ei pea silmas arenguriikide elanikke. Ühel klassikokkutulekul küsis sotsiaaldemokraadist klassivend mult otse: „Kes sind siis ülal peab?“ „Ülal pidama“ on mu kõrva jaoks natuke valus väljend, aga reaalsus. Minu ja abikaasa ühine kindel otsus oli, et meie lastele sobib esimesel kolmel aastal hoidjaks ainult lähim sugulane – läks nii, et ema. See otsus ei vaja kaitsmist, see oli kindlasti parim lahendus nii mulle, abikaasale, meie kahele pojale kui ka mõnelegi teisele lähisugulasele.

Jahaa, alati olen ma kahetsenud, et kõige parem vastus esimese hooga kunagi pähe ei tule, oleks pidanud klassivennale vastuseks venitama: „Jaa, ega IGA mees kõrgharidusega spetsialisti lapsehoidjaks ei saa.“

Keskkonna alal töö leidmine on majanduskriisi ajal keeruline
Väljavaade saada koduperenaiseks, kes hobikorras koob, küpsetab, lillepeenras tuhnib, raamatuid neelab, käsitööringi veab ja mahetoitu valmistab, pole kunagi mu lapsepõlveunistus olnud. Lõpetasin mõni aasta tagasi kahe lapse kõrvalt Tartu Ülikoolis keskkonnatehnoloogia. Spetsialiseerusin olmejäätmetele. Töötuna olen arvel 2009. aasta juulist, sellest päevast, kui noorem laps sai kolmeseks.

Keskkonna alal töö otsimiseks on halb aeg. Erasektoris on keskkonnaspetsialiste ainult koondatud. Töökohta olen otsinud peamiselt riigiasutustest, kolmandast sektorist ning jäätmekäitlusettevõtetest. Töövestluse kogemusi on mul siiani üksainus. Hõreda CV vastu ei aita ussi- ega püssirohi.

Igaks järgmiseks töökonkursiks on end järjest raskem kokku võtta
Mida enam tagasisaadetud CV-sid, seda keerulisem on end kokku võtta uues konkursis osalemiseks. Ma tean ise, et suudan väga kiiresti õppida ja minust saaks väga lühikese ajaga asendamatu töötaja. Mul on viimasel ajal olnud iga konkursilt tagasisaadetud CV vastuseks suur kiusatus nähvata: „Teie kaotus“.

Ise võid muidugi teada, mida sa väärt oled ja su lähedased võivad seda samuti teada ja sulle oma julgustamisega väga palju tuge pakkuda, aga peaaegu võimatu on lühikese töökonkursi jooksul oma väärtust suvalisele tööandjale tõestada. Mis mõtet on siis üldse üritada? Või mine tea, võibolla polegi ma midagi erilist? Võibolla ma ei muudagi kunagi midagi?

Kas on parem olla tavaline või eriline?
Enesehinnang käriseb kahe poole vahel – tavalisus ja erilisus. Tavalisus võiks ju tunduda hea selles mõttes, et töötuks olemine on tavaline asi ja selle pärast pole vaja eriti põdeda ja erilisus hea selles mõttes, et minu hiilgavad anded kiirgavad igast nahapoorist ja küllap neid peagi märgatakse, just seal kus vaja. Kahjuks kipub enesetunne vastupidine olema – ma olen liiga tavaline, et tööd leida ja eriline idioot, et ma seda veel leidnud ei ole.

Psühholoogiline eelis – mind ei koondatud, tulin lapsehoolduspuhkuselt
Võrreldes paljude teiste töötute inimestega on minul selles mõttes natuke soodsam seis, et minu jaoks ei olnud töötuks jäämine mingi põnts. Mu lapsed lihtsalt on kasvanud nii suureks, et ma tunnen end rakendamatuna, olen töötu. Mitte et mu toimetused seetõttu otsa oleksid saanud. Igapäevaelu pöörise kõrvalt töö otsimisele aega leida on mul sedavõrra jälle raskem kui põntsuga töötuks jäänutel. Lastega kodus olemise juurest töömaailma jõuda on nagu eelajaloolisel loomal merest maismaale ronida.

Kelleks siis ikkagi saada?
Kui ma tööd otsima hakkasin, alustasin ma sellest, et teatasin kõigile sõpradele-tuttavatele, et otsin tööd. See on teada nipp ja tulemuslikum kui ükski teine. Üks hea sõber vastas omal taoistlikul moel, et küllap su tulevane töökoht ükspäev sind ise leiab. Eks ma lootsin seda isegi.

Seepärast on mul raske vastata küsimusele, mis tööd ma otsin. Keskkond, hmm, on see seotud põllumajandusega? Ei, ma ei tea, mis otsast lehma lüpsta. Keskkond, jäätmed (silmade pööritamise koht), jäätmesorteerijaks või? No ma tõesti tean, mismoodi jäätmeid sortida, ma võin teile ka öelda, igaüks peaks seda oskama. Koolitaja? Võibolla… Järjekordne dilemma. Kuhu lahtrisse-sahtlisse end panna lasta?

CV-Online`i värbamisspetsialisti Anneli Aru kommentaarid Lea CV-le tehtud konsultatsiooni põhjal.

•    Soovitasin Leal lisada CV-sse soovitud töökoha kategooria ja valdkonna. Oluline on selgelt märku anda, kas soovid leida tööd vaid õpitud erialal või oled huvitatud ka mõnest muust pakkumisest. Kui oled, siis võiks CV-sse lühidalt lisada infot oskused, kogemuste, isiksuseomaduste kohta, mis eriala-väliseid valikuid toetavad.
•    Puudu olid CV-st isiksuse omadused: nõrgad ja tugevad küljed. Need oleks kindlasti kasulik CV-sse lisada, et anda tääandjale märku eneseanalüüsi võimest.
•    Kui vähegi võimalik, lisa CV-sse soovitajad.
•    Töökogemuse rubriigis olid Leal varasemad kogemused esitatud veidi segaselt. See on kindel reegel, et varasemad kogemused peavad olema töödud välja selgelt koos eelneva ametinimetuse, tööülesannete kirjelduse ning soovitatavalt ka lahkumise põhjusega.

18 Vastust

  1. Minul on küsimus – millise bakalaureusekraadiga on tegu?

  2. Tegu on nelja-aastase bakalaureusega, mis uue süsteemi järgi on magistrikraadi vääriline.

  3. Mina paneksin selle ka CVsse kirja st lisaksin sulgudesse (võrdsustatud magistrikraadiga), sest praegu jääb mulje, te tegu on 3-aastase bakaga.

  4. Mu CVs on see märgitud.

  5. Loe kõik töökuulutused läbi, mis leiad, loe blogisid ning püüa aru saada, mida tulevikult ootad. Mis on see töö mida teha tahad ning kuidas seda teha tahad?
    Kui oled oma soovi selgeks saanud siis uuri, kus seda võiks teoks teha. Mitte iga esmapilgul sobilik töökoht ei kanna sinu soovitud väärtusi. Kuna oled oma karjääri alguses siis on sul väga lihtne valida. Kui tead, mida ja kus teha tahad siis mõtle veel järgi kuidas sa oma kutsumust tahad rakendada ning siis võid julgelt tööle minna.
    Kui sellistele küsimustele oskad vastata siis on iga töökoht, kuhu otsustad kandideerida sinu oma. Või siis lood ise endale töökoha.

  6. Aitäh.
    See risttee tunne oli alguses väga põnev, aga pärast pooleaastast pinnasondeerimist hakkab juba masendama. Nagu kuningapoeg kolme tee hargnemisel: vasakule minnes kaotad hobuse, paremale minnes pea, otse minnes kaotad nii hobuse kui pea🙂. Igas suunas minnes tuleb millestki loobuda. Valiku tegemine ei ole lihtne.

    Üks tööpakkumine, mille ma leidsin, tundus väga omane. Seal nõuti aga vähemalt viieaastast töökogemust. Ja siis ma tõesti mõtlesin, et missugust töökohta hüppelauana kasutada. Ükski tööandja ei taha töötajat, kes nendepakutavat kohta taburetina kasutada tahab🙂 Minu töökogemuse tase jälle pole piisav selleks, et taotleda kohta, mida ma enda arvates tahaksin.

    Vigu tuleb teha, siis koorub see õige välja. Alati saadaval olla lihtsalt ei saa. Seda ma tean.

  7. ega sa pole kaalund võimalust endale ise tööd anda?

  8. Eks olen ikka. Töötukassa laseb mul juba pool aastat ettevõtluskoolitust oodata ja paistab, et nende väitel on nüüd juba ettevõtjaid üle tööjõuturu nõudluse koolitatud.

  9. Ettevõtluskoolituse järjekorras seisab 2000 inimest aga koolitatakse korraga maksimaalselt 14 inimest. Sealt see ootamine ka tuleb.

    Tegelikult on see koolitus läbi kukkunud. Selle esialgne idee oli iga koolituse lõpus saada mingisugune äriplaan, et seda saaks siis esitada töötukassale 70k saamiseks. Äsjalõpetanud rühm, kus osales tuttav saadi 14 inimese peale 1 äriplaan ning nagu ma aru sain, siis seda ei rahuldatud.

  10. ma tõesti ei tea, kes ja kuidas sel ülinõutud koolitusel koolitab, aga ma usun, et arukas inime teeb vajalikud asjad endale ise paari päevaga selgeks.

    peamine on ikka idee, mida ette võtta. kui sul see on peas mingi kuju võtnud, siis olen valmis kaasa mõtlema ja tehnilise poole pealt oma piiratuse piires nõu andma. kui on võimalik veel ka 70k toetust saada, siis tasub liigutama hakata

  11. ahjaa, ma ootan pikisilmi tänast sissekannet🙂

  12. Sissekanne andis end seekord oodata jah, vabandust, masinate mäss.

    Ma olen küll ühest ja teisest kuulnud, kes on ettevõtluskoolituse läbinud, EASlt raha saanud ja ettevõtte püsti pannud. Seepärast, et mõnel isikul värskeid mõtteid pole, ei saa koolitust ise läbikukkunuks pidada. Võibolla peaks koolitusele pääsemise kriteeriumiks olema äriplaani olemasolu, saaks järjekorda lühemaks. Ma ise ootan selles järjekorras, sest mulle lihtsalt meeldib väga õppida🙂 Tore ju, kui keegi kulbiga tarkust pähe kallab, ei pea liiga agar olema ja ise endale asju selgeks tegema.

    Ma olen aru saanud, et ettevõtluse alustamise toetuse saamiseks on vajalik paber, mis näitab, et sa oled vastava koolituse läbinud. Muidugi, kui mul oleks peale heade mõtete ka natuke ninakat ettevõtlikust, siis ma kraabiks oma ülikooliaegse majanduskõrvalaine riismed kokku ja marsiks neid lehvitades EASi. Ma pole paraku veel suutnud oma erakordselt suurepäraste ideede hulgast sellist välja filtreerida, mis piisavalt innovaatiline ja lollikindel oleks paksu papi kokku kraapimise seisukohast🙂 Ettevõtluskoolituse pikk saba on lihtsalt nii mugavalt käepärane peidupaik mu laiskusele.

  13. mai taht koolituse kohta halvasti öelda. ma vist aimasin selle järgi ootamises mugavat ettekäänet. jäta puiklemine ja asu asja kallale! (uhh, ma üritan seda endalegi tihti sisendada. vahel aitab)

  14. Ega sina ei öelnudki koolituse kohta halvasti, Margo. Igatahes, aitäh, alati on hea teada, et leidub nõukaid inimesi, kes on nõutud koolituse asenduseks nõus nõustama🙂

    Asja kallale asumine….. :S Võibolla homme?

  15. Tere,Lea!Minu tähelepanu köitis Sinu arvamusavalduse pealkiri:töö leiab sind ise.Nii tegelikult ongi,et on vaja varuda väheke kannatust,iseendas kõik paika panna ja küll siis see õige tegevus ka ennast ilmutab.Lihtsalt ühel heal hetkel tunned ära:ahaa,see ongi see,millega ma just nüüd tegelda tahan.Aga esiplaanil on alati töö iseendaga.Anne

  16. pigem ülehomme. siis ei lähe täna õhtul närvi🙂

  17. 😀 nagu muinasjuttudest teada, on “homme” üsna universaalne sõna. Kui kriidiga seinale kirjutada.

  18. Anne, aitäh. Siin ongi konks, eks, et endas kõik paika saada. Sellega ma tegelen isegi rohkem kui aktiivse avalduste kirjutamisega. Millist töökohta ma otsin? Seda lihtsalt peab teadma enne.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: