Mida gümnasistid tulevaselt töölt ootavad?

kysitlusViisime eelmise aasta lõpus läbi küsitluse noorte tulevikuplaanide ning ootuste kohta seoses edasiõppimise ning tulevase tööga. Nende ootused ja lootused on küllaltki realistlikud, kuigi praeguses muutuvad majandusolukorras võib kõik paraku väga kiiresti muutuda. Samas koorus vastustest välja ka tööandjatele huvitavaid trende.

Küsitlusele vastanutest oli 80% gümnaasiumite ja kutseõppeasutuste õpilased, ülejäänud vastajad oli põhikooli õpilased või juba tudengi staatusesse jõudnud noored.

Olulisim – kõik küsitlusele vastanud noored soovivad edasi õppida. See annab positiivse sõnumi noorte teadlikkusest ja soovist omandada erialased teadmised tööjõuturul läbilöömiseks. Peamiseks sihiks on ikkagi ülikool. Tulevikku kutseõppeasutuses näeb u 10% vastajatest.  See muidugi praeguste tööpakkumiste profiili vaadates väga rõõmsutama ei pane.

Mida noored õppida soovivad?
Kindlasti üllatav oli see, et tervelt 15% kõigist vastanutest märkisid, et soovivad õppida arstiteadust või teisi meditsiiniga seonduvaid erialasid nagu õendus ja füsioteraapia.

doctorArsti eriala populaarsusel võiks olla justkui kaks peamist põhjust. Esiteks see, et ilmselt on tänased noored rohkem huvitatud eneseteostusest teiste inimeste aitamise ning toetamise läbi. Kiiret ja kõrget lendu ärimaailmas enam nii laialdaselt ei püüta ja ei eeldata kui 2000. aastate alguses.

Teisalt on võimalik, et arstiks õppimisel nähakse häid väljavaateid töötamiseks välismaal, eriti Skandinaavias, kus arstide palgad on siinsest kõrgemad.

Lisaks meditsiini valdkonnale pakuvad küsitluse põhjal noortele suurt huvi teisedki erialad, mille sisuks on inimeste toetamine ja aitamine. Näiteks soovitakse õppida haridustööd lasteaedades, sotsiaaltööd, päästetöid ja korrakaitset ning psühholoogiat.

Reaalteadused ikka out?
meediaHuvi on märgatavalt vähenenud varasemalt väga atraktiivseks peetud erialade vastu nagu turundus, avalikud suhted, politoloogia, infotehnoloogia ja ajakirjandus. Samas ülikoolide vastuvõtukonkursid näitavad, et tahtjaid nendele erialadele siiski jätkub. Vaata ka postitust “Tuletõrjuja näitlejaks, õpetaja turundusjuhiks?”, kust selgus, et aina rohkem inimesi soovib näiteks turunduse ja kommunikatsiooni valdkonnas tööd leida.

insenerVaid kolmandik vastanutest arvas, et asub õppima reaalteaduste valdkonnas. Ülejäänud eelistavad sotsiaal- ja humanitaarteadusi. See trend on murettekitav, sest kui vaadata kasvõi praegusel ajal CV-Online`i portaalis toimuvaid töökonkursse, on enim pakkumisi just IT-asjatundjatele, inseneridele ja oskustöölistele.

Kus eelistatakse õppida?
Kuigi välismaal õppimise võimalused ei ole olnud kunagi nii head kui praegu, soovib siiski kolmveerand vastajatest siduda õpinguid Eestiga. Kui minna välismaale, on eelistatud sihtriikideks USA, Inglismaa, Norra ja Soome.

Mida peavad gümnaasiuminoored töös tähtsaks?
Palusime noortel kujutada ette, milline oleks nende jaoks ideaalne töökoht ja keskkond, kus nad 25-aastasena töötada sooviks.

sobralikud1Ülivõimsalt kõige olulisemaks peetakse inimesi, kellega koos töötatakse. Oodatakse sõbralikke, toetavaid ja ühtehoidvaid kolleege. See on igati loogiline, sest tuleb ju töökaaslastega veeta suur osa päevast.

Tähtsuselt teise asjana toodi välja head töötasu, mis võimaldab head äraelamist. Pea sama tähtis on see, et töö oleks meelepärane ning huvitav ja seotud õpitud erialaga. Noored ootavad oma tulevaselt tööandjalt kindlasti ka regulaarset koolitust ja enesearendamise võimalusi.

Noored ei soovi end “surnuks töötada”?
Noorte nägemuse ideaalsest töökohast võib võtta kokku sõnaga inimlikkus. Oodatakse esmajärjekorras sõbralikku ja positiivset töökeskkonda enda ümber. Vastuste põhjal ei ole noored valmis paigaltammumiseks, hindavad arenguvõimalusi, eneseteostust, koolitust ja väljakutseid.

ulevasimusÜks väga oluline asi tuli vastustest veel välja. Tervelt 10% vastajatest peab oluliseks vältida „surnuks töötamist”. Gümnaasiumisse on jõudnud põlvkond, kelle vanemad aastaid tagasi tegid 12-14-tunniseid tööpäevi. Tänased koolilõpetajad soovivad sellist tööpinget vältida ja tööandjad peaks uut põlvkonda jälgides sellele kindlasti mõtlema.

Kui täna tööle, siis millise tasu eest?
Küsisime, millise netopalga eest oleks gümnaasiuminoored täna valmis tööle asuma. Enamike noorte ootus palgale jäi vahemikku 7000-8000 krooni kätte. Siiski umbes 10% vastajatest on nõus minema tööle juhul, kui netopalk on vähemalt 15000 krooni.

palkOotused palga osas olid paar kuud tagasi noortel tegelikkusele küllaltki lähedased, kuid tänasel päeval peaks juba olema valmis leppima vähemaga.  See avab tööandjatele võimaluse leida noori hakkajaid, arenemisvõimelisi ja kohusetundlikke töötajaid mõistliku palga eest.

Nagu näha, hindab 4-7 aasta pärast aktiivsemalt tööjõuturule sisenev noor inimene kõrgelt haridust, on sotsiaalselt mõtlev ja valmis tegema tööd, kus aidatakse teisi. Nad teavad juba praegu üsna hästi, mida soovivad, on valmis pingutama ja arenema. Vastutasuks oodatakse lisaks palgale just inimlikku suhtumist, põnevust ja rutiinivabadust.

Lisa kommentaar

Fill in your details below or click an icon to log in:

WordPress.com Logo

You are commenting using your WordPress.com account. Log Out / Muuda )

Twitter picture

You are commenting using your Twitter account. Log Out / Muuda )

Facebook photo

You are commenting using your Facebook account. Log Out / Muuda )

Google+ photo

You are commenting using your Google+ account. Log Out / Muuda )

Connecting to %s

%d bloggers like this: