CV-Online’i blogi asub nüüd CV-Online’i enda keskkonnas

Head blogi lugejad ja külastajad edaspidi palun tulge meie blogi lugema otse CV-Online’i keskkonda – blogi asub siin: www.cv.ee/blog

Endiselt anname häid nõuandeid tööotsijatele, analüüsime tööturgu, anname ülevaateid tehtud küsitlustest ning vahele pakume ka humoorikat sisu.

Kohtumiseni edaspidi juba CV-Online’i keskkonnas.

Teie CV-Online’i tiim

Käärimine tööturul

Enne käärimist

ETV saade “Kapital” on väga hästi vaatluse alla võtnud olulise probleemi tööturul – suur hulk tööandjaid sooviksid töötajaid juurde palgata, kuid puuduvad vajaoleva väljaõppega tööotsijad.

Sõna võtavad erinevad osapooled. Eriti värskendav oli kuulda ülikoolide esindajate põhjendusi, et miks on koolitamise osas ühe- või teistsuguseid otsuseid vastu võetud. Hästi kokku pandud materjal, mis võiks nii mõnegi edasise haridustee osas otsuseid tegeva inimese pisut pikemaks mõtlema panna:

Saadet saab vaadata siit: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=120886

Miks sai “käärimine” pealkirja pandud? Põhjus selles, et igavesti taoline olukord kesta ei saa. On vaja kas motiveerida tulevasi tudengeid õppima neid erialasid, mille puhul jääb juba praegu tööjõudu puudu või olla valmis suuremaks sisserändeks, et täita nö tühjana seisvad töökohad võõrtööjõuga.

CV-Online’is koolidele kuulutamine tasuta!

Pilt koolist (Tartu Forseliuse Gümnaasium)

Hoiame pidevalt meediast läbi käivatel sõnumitel silma peal ja kui on midagi murettekitavat, mida võiksime saada aidata lahendada, siis seda me ka teeme.

Viimane näide on õpetajate nappus mõnedes koolides enne kooliaasta algust. CV-Online’is otsustasime, et võimaldame kuni septembri lõpuni koolidel tasuta töökuulutusi üles panna, et aidata lahendada koolialguse eel valitsevat õpetajate leidmise probleemi.

Miks?

Leiame, et äriettevõtete roll on aidata ühiskonnas lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme. Õnneks antud situatsioonis saame väga hästi õla alla panna ja anda enda panuse, et aidata kiiremas korras leida puuduvad õpetajad.

Kuidas?

Palume koolidel meiega ühendust võtta. Oleme igakülgselt valmis abistama. Loodame, et veel hetkel puudu olevate õpetajate probleem saab kiirelt lahendatud. CV-Online igal juhul annab endast parima, et selles osas kaasa aidata.

Koolide esindajad saavad CV-Online’iga ühendust võtta kas CV-Online’i kodulehe kaudu www.cv.ee või kirjutades info@cv.ee või helistades 6990 555.

NB! Tasuta kuulutused on mõeldud vaid õpetaja positsiooni täitmiseks.

PS. Kui tead mõnd kooliga seotud töötajat, kellel sellest infost võiks kasu olla, siis ära unusta seda edasi anda.

Palgatõus on õhus

CV-Online’i poolt mai lõpus läbi viidud küsitlusest selgus, et protsentuaalselt rohkem tööandjaid on nõus palku tõstma kui töötajad ja tööotsijad seda ootavad.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 21% planeerib veel 2011. aasta sees palku tõsta. Seejuures on töötajate ja tööotsijate ootused madalamad – palgatõusu prognoosib 18% vastanuist. Vastupidiselt, palku kavatseb langetada 1% tööandjatest, palgalangust ennustab aga 7% töötajatest ja tööotsijatest.

Meie hinnangul näitab antud statistika, et tööandjad tunnetavad ennetavalt vajadust palku tõsta, et häid töötajaid jätkuvalt enda juures hoida. See tuli välja nii statistikast kui küsitluse kommentaaride osast:

  • Palgatõusule avaldab survet oskustööliste puudus. (Ehitus)
  • Kõik palgad vajavad tõstmist, sest rahulolematus kasvab kiiresti. (Transport/logistika)
  • Põhiline põhjus – turg elavneb, töötajate hoidmine on jälle esmatähtis, inflatsiooni tõttu on ju tegelikult palgad vähenenud. Majanduslanguse ajal sai palku langetatud, nüüd on aeg taas tõstma hakata. (Kaubandus)
  • Antud tööstusharus on hakanud spetsialistide ja oskustööliste osas ilmnema tööjõuturu surve. Motiveerimaks spetsialiste/oskustöölisi ettevõttesse jääma, tõstame esmalt nende palka. (Tootmine/töötlemine)
  • Tööliste palgaturule avaldavad mõju hooajatööd Soomes ja Põhjamaades, samuti konkureerivate töö- ja palgapakkumiste olemasolu teistes piirkonna tootmisettevõtetes. (Tootmine/töötlemine)

Praeguses olukorras on nö avaliku sektori eelis kadumas – stabiilse töökoha argument on nõrgenemas ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata erasektorist tulenevale konkurentsile just eeskätt spetsialistide nimel:

  • Eelarve ei võimalda palka tõsta, kuid spetsialisti tasandil oleks seda tegelikult väga vaja. (Avalik sektor)

Muidugi eelneva põhjal ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest vastajate seas ei olnud ainult need, kes plaanivad palka tõsta – 78% vastanud tööandjatest kavatseb 2011. aasta sees praegust palgataset säilitada ja mõned vastajad ei näegi vajadust või võimalust seda tõsta:

  • Majandusnäitajad ei võimalda (Transport / logistika)
  • Ei näe olulist kasumikasvu või muutust, mille arvelt palkasid muuta (Müük)
  • Me oleme palka säilitanud kogu masu aja. Veel ei ole põhjust, et palka tõsta. Langetanud ka ei ole, ega kavatse ka seda teha. (IT)

Siinjuures tuleb ka välja tuua, et üle 85% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal tööandjate poolt planeeritavatest palgatõusudest jääb 1-10% piiresse ning suuremaid palgatõuse kui 20% planeerib vaid paar protsenti tööandjatest.

CV-Online’i prognoos tuleviku osas

Meie hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% vastanud tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata. 2012. aastal kavatseb uusi töötajaid värvata pisut üle kolmandiku vastanud ettevõtetest. See protsent võib kujuneda küll kõrgemaks, sest ka küsitluse kommentaaride osast tuli välja, et veel ollakse 2012. aasta juurdepalkamiste osas äraootaval seisukohal. Esmalt soovitakse näha, milliseks kujuneb 2011. aasta teine pool.

Palgatõusud leiavad aset mõnedes sektorites veel 2011. aasta sees ning teatud ametikohtadel on eeldada suuremaid palgatõuse, kuid osa neist on seotud majandussurutise perioodil tehtud palgakärbetega. Suuremaid palgatõuse ennustame siiski 2012. aastasse, mil pea 60% tööandjatest plaanib palka tõsta. Seejuures kavandab siiski 95% vastanud tööandjatest palgatõusu vahemikus 1-10%.

Meiepoolse nägemuse järgi avaldavad töötajate ja tööotsijate ootused ning tööandjate omavaheline konkurents survet suuremaks palgatõusuks ning arvame siiski, et umbes 20% kõigist palgatõusudest saavad olema suuremad kui 10%.

 

 

Allolev statistika on arvudest rohkem huvitatud inimestele

Veel 2011. aasta järelejäänud kuudel palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 21% plaanib tõsta
  • 1% langetada

2011. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

Töötajad ja tööotsijad, kes prognoosivad muutusi oma töötasudes, hindavad, et veel 2011. aasta sees muutuvad palgad nende valdkonnas nende ametipositsioonil järgnevalt:

  • 18% ennustab palgatõusu
  • 7% palgalangust

2011. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

Kui ülalolevat kahte tabelit võrrelda, on näha, et palgatõusu prognoosivate töötajate ja tööotsijate ootused on suuresti kooskõlas tööandjate poolt pakutavaga ja seega üsnagi  realistlikud.

2011. aasta järelejäänud kuudel palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2011. aasta sees palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolevaid kahte tabelit vaadates on palgatõusuks parimad väljavaated spetsialistidel, kuigi just selle grupi seas on protsentuaalselt kõige vähem palgalisa ennustajaid. Ülejäänud tasanditel on tööandjate ning töötajate ja tööotsijate prognoosid võrdlemisi sarnased.

Huvitava tõigana tuleb välja, et enim kardavad palgalangust veel selle aasta sees lihttöölised ja klienditeenindajad.

2012. aasta osas on märgatavalt suurem nii palgalisa pakkujate kui ootajate protsent. Tööandjatest plaanib palku tõsta 60% ning töötajatest ja tööotsijatest prognoosivad palgatõusu pooled.

Meie nägemuses on tegemist mõistva suhtumisega tööandjatesse – juba hetkel tajutakse majanduse elavnemist ja soovitakse sellest osa saada, kuid ollakse nõus väikese ajalise viitega.

2012. aastal palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

  • 59% prognoosib tõusu
  • 0% langust

2012. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu prognoosivad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

  • 50% prognoosib tõusu
  • 4% langust

2012. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

 

2012. aastal palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

 

2012. aastal palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

 

Ülalolev tabel näitab, et töötajate ja tööotsijate ennustused palgatõusule on laias laastus tõusnud kaks korda võrreldes 2011. aasta prognoosiga ja seda pea igas protsendivahemikus. Muidugi hetkel ei saa võrrelda kahte täisaastat, vaid 2012. aastat 2011. aasta teist poolega. Sellegi poolest on tegemist märgiga, et töötajate ja tööotsijate palgaootused on kasvamas.

Kui võrrelda kahte ülalolevat tabelit, siis on selgelt näha, et töötajate ja tööotsijate ootused palgatõusu osas on pandud just aastale 2012. Tööandjate osas on küll pisut alla 60% nõus palku tõstma, ent tõusud jäävad pea eranditult 1-10% piiresse. Sellest tulenevalt võib oodata rahulolematust sihtgrupi seas, kes ootab kõrgemat palgatõusu ja võivad seetõttu kaaluda töökoha vahetust. Seega oht palgaralliks on igal juhul olemas, kuid siin on suur roll mängida tööandjatel endil.

Ülalolev statistika ja järeldused põhinevad CV-Online’i poolt mai lõpus tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlustel. Tööandjate seas oli küsitlusele vastanuid pisut alla 150, kelle seas olid nii suuremate ja väiksemate ettevõtte esindajad üle Eesti. Töötajatest ja tööotsijatest vastas üle 7500 erinevate valdkondade ja ametialade esindaja üle Eesti.

Edaspidi anname küsitluse tulemustele tuginedes ülevaate erinevatest valdkondadest ning paneme kirja ka omapoolse nägemuse/ prognoosi.

Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks.

Eesti parimad tööandjad on…

CV-Online’i kasutajate seas läbi viidud küsitluse pinnalt panime kokku Eesti parimate tööandjate tabeli. Vastanuid oli pea 6000, kellest veidi alla poole nimetas ära konkreetse firma, kus ta sooviks töötada.Võiks öelda, et isegi ootuspäraselt olid parimate tööandjate tabeli tipus suured organisatsioonid. Eesti Energia võttis esikoha ja oli eelistatuim tööandja nii eesti kui vene keelt kõnelevate inimeste seas. Esikolmikusse mahtusid veel Swedbank ja Elion.

TOP 20

1. Eesti Energia
2. Swedbank
3. Elion
4. Skype
5. SEB
6. Tallink
7. EMT
8. Selver
9. ABB
10. Ericsson
11. Nordea
12. Tartu Ülikool
13. Webmedia
14. Playtech
15. Elisa
16. Statoil
17. Google
18. Tele2
19. A. Le Coq
20. Baltika

Põhjustena, miks soovitakse enim Eesti Energias töötada, oli kõige tihedamini välja toodud:

  1. tegemist on oma valdkonna liidriga
  2. huvitav töö/valdkond
  3. head karjäärivõimalused
  4. seal töötamine tekitab kindlustunde
  5. organisatsioonil on hea maine

Muidugi päris must-valgelt antud parimate firmade pingerida võtta ei saa, sest parimate tööandjate tabeli tipus olevad firmad on ka ühed suurimad tööandjad (kellest osa oli ka meie vastajate seas), kuid paljude inimeste eelistusi näitab see sellegi poolest.

Üllatusena võiks ehk välja tuua Tartu Ülikooli 12. koha, mis oli paljude erafirmadega võrreldes väga tugev tulemus ning Google jõudmist Eesti parimate tööandjate edetabelisse.

PS. Analüüs kestab veel edasi ja täiendame tulemusi lähipäevil. Andmehulk on üsna suur ning antud tabel on esmane ülevaade selgunust.

Täiendava huvi korral palun esita küsimus kommentaaride all, siis saame sellele kas kohe vastata või seda edasise analüüsi käigus käsitleda.

Tööturg perspektiivis – 2010/2011

Tõenäolised arengud

Vaatame tulevikku

2010. aasta detsembri lõpus viisime läbi küsitluse, mille raames uurisime meie äriklientidelt nende värbamis-plaane seoses 2011. aasta esimese poolega. Järgnevalt anname tulemustest ülevaate.

Üle 350 organisatsiooni esindaja vastustest selgus, et peaaegu 70% vastanuist kavatseb 2011. esimesel poolaastal palgata uusi töötajaid. Võrdluseks 2010. aasta teises pooles
palkas uusi töötajaid 76% vastanuist.

Keskmiselt on värvatavate inimeste hulk ühe organisatsiooni kohta pisut väiksem kui 2010. aasta teises pooles. Seejuures aga on pea kahekordistunud töökuulutuste arv CV-Online’i portaalis, kui võrrelda 2010. aasta jaanuarit käesoleva aasta jaanuariga. Seega konkurents ühe töötaja kohta on sisuliselt kaks korda suurem kui mullu samal ajal. Seda näitab ka kandidaatide arv ühe tööpakkumise kohta – aasta tagasi (jaanuaris 2010) oli see 26 inimest ühele kohale. Selle aasta jaanuaris 14 inimest ühele kohale. Võrdluseks 2007. aastal oli see number 10 inimest ühele kohale.

Jaanuaris ja veebruaris on traditsiooniliselt lisandunud enim tööpakkumisi, seega veebruaris on oodata veel tõusu tööpakkumiste arvu osas. Sellele on läbi aegade järgnenud stabiilne periood või väikene langus ning uus tõus aprillis-mais.

2011. aasta esimeses pooles plaanivad uusi töötajaid palgata kavatsenud organisatsioonidest:

  • 51% võtta tööle 1-2 inimest
  • 25% võtta tööle 3-4 inimest
  • 12% võtta tööle 5-9 inimest
  • 12% võtta tööle üle 10 inimese

2010. aasta teises pooles uus töötajaid palganuist:

  • 46% võttis tööle 1-2 inimest
  • 21% võttis tööle 3-4 inimest
  • 16% võttis tööle 5-9 inimest
  • 17% võttis tööle üle 10 inimese

2011. aasta esimeses pooles plaanib enim vastanuid palgata töötajaid järgnevates valdkondades (populaarsuse järgi):

  1. Tootmine / töötlemine
  2. Müük
  3. Ehitus / kinnisvara
  4. Infotehnoloogia
  5. Teenindus
  6. Juhtimine
  7. Tehnika

2010. aasta teises pooles palkas enim organisatsioone töötajaid järgnevates valdkondades:

  1. Tootmine / töötlemine
  2. Müük
  3. Teenindus
  4. Administratiivtöö
  5. Infotehnoloogia
  6. Ehitus / kinnisvara
  7. Transport / logistika

Vastanute hinnangul on kõige raskem palgata inimesi järgnevates valdkondades:

  1. Müük
  2. Juhtimine
  3. Infotehnoloogia
  4. Tootmine / töötlemine
  5. Ehitus / kinnisvara
  6. Tehnika
  7. Turism / Hotellindus / Toitlustamine

Uuringus osalenud kavatsevad 2011. aasta esimeses pooles palgata inimesi tulenevalt:

  1. Organisatsioon kasvamisest (pea 50% juhtudel)
  2. Töötaja vahetumisest (pea 25% juhtudel)
  3. Organisatsiooni restruktureerimisest (10%)

Kõige sagedamateks palkamise põhjusteks 2010. aasta teises pooles olid:

  1. Töötaja vahetumine (pea 40% juhtudel)
  2. Organisatsiooni kasvamine (üle 30% juhtudel)
  3. Organisatsiooni restruktureerimine (9%)

Seega suurimaks muutuseks võrreldes 2010. aasta teise poolega, on see, et organisatsiooni kasvamine saab olema peamiseks põhjuseks inimeste palkamisel 2011. aasta esimeses pooles. Seega võib eeldada, et see tähendab uute töökohtade loomist. Samas on võimalik, et tegelik pilt kujuneb pisut erinevaks. Sellegi poolest näitavad need arvud üldisi tendentse.

Kuigi aastavahetuse paiku tundus üle 60% tööandjatest, et töötajaid ei ole raskem leida kui aasta tagasi (30% arvas vastupidist), on analüüsi pinnalt alust oodata 2011. aasta esimeses pooles suuremat konkurentsi töötajate nimel kui eelmisel aastal. Seda annab ühe põhjusena alust oodata ka väikene majanduskasv.

Meie juhatuse liikme Agu Vahuri kommentaar antud postitusele: „Mõttena lisaksin, et tööandjad alahindavad töötajate liikumisest tulenevat värbamisvajadust. Inimesed on raskete aegade krambist üle saanud. Enam ei hoita töökohast kümne küünega kinni nagu seda tehti majanduskriisi alguses ja põhjas. Inimesed on taas valmis paremate arenguvõimaluste ja töötingimuste nimel riskima uue katseajaga.“

PS. Küsimuste tekkimisel palun esitage need kommentaaridena.

Alusta sellest, et oled produktiivne!

Produktiivsus

Loo peategelane (pildi allikas: http://www.gearfire.net/students-life)

Produktiivsus on kindlasti oluline teema nii hetkel tööd otsivale kui töötavale inimesele. Kas oled mõni õhtu päevale tagasi mõeldes avastanud, et pole päeva jooksul nagu suurt midagi tehtud saanudki? Minul on olnud selliseid päevi, võib-olla ka sul.

Käin välja nipi, mis on mul aidanud produktiivsem olla – alusta oma päeva pooletunnise planeerimisega, kui vaja, ärka selleks veidi varem (/mine varem tööle). Usu mind, just see on kõige produktiivsem aeg – aeg Sulle endale. Tee seda kogu nädala jooksul – esmaspäeval pane paika, mis soovid nädala jooksul saavutada. Iga päeva hommikut kasuta seda aega mõtlemaks, mida soovid päeva jooksul saavutada ning kui palju kulub aega iga tegevuse peale ning millal need aset leiavad. Peep Laja soovitab teha Suletud nimekirjad“ – iga päev tööpäeva alustades kirjuta üles, et mida sa tänase päeva jooksul ära teed, koos ette antud ajalimiitidega. Kui see valmis, siis see nimekiri läheb lukku. Enam midagi juurde panna ei saa. Mõnede tööde puhul ei ole see ehk lõpuni võimalik, aga see loob hea tunde kui päeva lõpus näed, et maha on kriipsutatud kõik, mida päeva jooksul tegema pidid.

Veel 7 kiiret nõuannet aja kokku hoidmiseks ja efektiivsuse tõstmiseks:

  1. Tegele ainult ühe asjaga korraga ja lõpeta see ära enne kui järgmise juurde lähed.
  2. Tee asju nii, et nad saavad esimese korraga hästi tehtud, et nendega enam hiljem ei peaks tegelema.
  3. Tee pause, et suurendada enda üldist produktiivsust. 60 minutit tööd, 15 minutit puhkust (Peep Laja soovitatud vahekord, aga iga üks leiab enda kuldsed numbrid).
  4. Delegeeri tööd oma kaastöötajatele (kui võimalik, üldjuhul on võimalik).
  5. Sea tegemist vajavad tööd tähtsuse järjekorda, lähtu oma päevaplaani tegemisel sellest järjekorrast.
  6. Vähenda segavaid faktoreid – sule igasugused Facebookid ja MSN’id, mis röövivad su tähelepanu ja mille tõttu on vaja pidevalt uuesti põhitegevusele keskenduda. Seadista oma e-mailile automaatvastaja, mis annab teada, et vastad mailidele iga päev näiteks kell 11 ja 15, pakiliste asjade puhul palud helistada.
  7. Jälgi, et suurim osa Sinu energiast, tähelepanust ja ajast läheks prioriteetsetele tegevustele.

    Nõuanded kombineeritud: Peep Laja blogist, eHow’st ning Tim Ferris’elt