Enne käärimist

ETV saade “Kapital” on väga hästi vaatluse alla võtnud olulise probleemi tööturul – suur hulk tööandjaid sooviksid töötajaid juurde palgata, kuid puuduvad vajaoleva väljaõppega tööotsijad.

Sõna võtavad erinevad osapooled. Eriti värskendav oli kuulda ülikoolide esindajate põhjendusi, et miks on koolitamise osas ühe- või teistsuguseid otsuseid vastu võetud. Hästi kokku pandud materjal, mis võiks nii mõnegi edasise haridustee osas otsuseid tegeva inimese pisut pikemaks mõtlema panna:

Saadet saab vaadata siit: http://etv.err.ee/arhiiv.php?id=120886

Miks sai “käärimine” pealkirja pandud? Põhjus selles, et igavesti taoline olukord kesta ei saa. On vaja kas motiveerida tulevasi tudengeid õppima neid erialasid, mille puhul jääb juba praegu tööjõudu puudu või olla valmis suuremaks sisserändeks, et täita nö tühjana seisvad töökohad võõrtööjõuga.

Pilt koolist (Tartu Forseliuse Gümnaasium)

Hoiame pidevalt meediast läbi käivatel sõnumitel silma peal ja kui on midagi murettekitavat, mida võiksime saada aidata lahendada, siis seda me ka teeme.

Viimane näide on õpetajate nappus mõnedes koolides enne kooliaasta algust. CV-Online’is otsustasime, et võimaldame kuni septembri lõpuni koolidel tasuta töökuulutusi üles panna, et aidata lahendada koolialguse eel valitsevat õpetajate leidmise probleemi.

Miks?

Leiame, et äriettevõtete roll on aidata ühiskonnas lahendada hetkel kõige teravamaid probleeme. Õnneks antud situatsioonis saame väga hästi õla alla panna ja anda enda panuse, et aidata kiiremas korras leida puuduvad õpetajad.

Kuidas?

Palume koolidel meiega ühendust võtta. Oleme igakülgselt valmis abistama. Loodame, et veel hetkel puudu olevate õpetajate probleem saab kiirelt lahendatud. CV-Online igal juhul annab endast parima, et selles osas kaasa aidata.

Koolide esindajad saavad CV-Online’iga ühendust võtta kas CV-Online’i kodulehe kaudu www.cv.ee või kirjutades info@cv.ee või helistades 6990 555.

NB! Tasuta kuulutused on mõeldud vaid õpetaja positsiooni täitmiseks.

PS. Kui tead mõnd kooliga seotud töötajat, kellel sellest infost võiks kasu olla, siis ära unusta seda edasi anda.

Küsitlusele vastanud tööandjatest 21% planeerib veel 2011. aasta sees palku tõsta. Seejuures on töötajate ja tööotsijate ootused madalamad – palgatõusu prognoosib 18% vastanuist. Vastupidiselt, palku kavatseb langetada 1% tööandjatest, palgalangust ennustab aga 7% töötajatest ja tööotsijatest.

Meie hinnangul näitab antud statistika, et tööandjad tunnetavad ennetavalt vajadust palku tõsta, et häid töötajaid jätkuvalt enda juures hoida. See tuli välja nii statistikast kui küsitluse kommentaaride osast:

• Palgatõusule avaldab survet oskustööliste puudus. (Ehitus)
• Kõik palgad vajavad tõstmist, sest rahulolematus kasvab kiiresti. (Transport/logistika)
• Põhiline põhjus – turg elavneb, töötajate hoidmine on jälle esmatähtis, inflatsiooni tõttu on ju tegelikult palgad vähenenud. Majanduslanguse ajal sai palku langetatud, nüüd on aeg taas tõstma hakata. (Kaubandus)
• Antud tööstusharus on hakanud spetsialistide ja oskustööliste osas ilmnema tööjõuturu surve. Motiveerimaks spetsialiste/oskustöölisi ettevõttesse jääma, tõstame esmalt nende palka. (Tootmine/töötlemine)
• Tööliste palgaturule avaldavad mõju hooajatööd Soomes ja Põhjamaades, samuti konkureerivate töö- ja palgapakkumiste olemasolu teistes piirkonna tootmisettevõtetes. (Tootmine/töötlemine)

Praeguses olukorras on nö avaliku sektori eelis kadumas – stabiilse töökoha argument on nõrgenemas ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata erasektorist tulenevale konkurentsile just eeskätt spetsialistide nimel:

• Eelarve ei võimalda palka tõsta, kuid spetsialisti tasandil oleks seda tegelikult väga vaja. (Avalik sektor)

Muidugi eelneva põhjal ei tasu väga kaugeleulatuvaid järeldusi teha, sest vastajate seas ei olnud ainult need, kes plaanivad palka tõsta – 78% vastanud tööandjatest kavatseb 2011. aasta sees praegust palgataset säilitada ja mõned vastajad ei näegi vajadust või võimalust seda tõsta:

• Majandusnäitajad ei võimalda (Transport / logistika)
• Ei näe olulist kasumikasvu või muutust, mille arvelt palkasid muuta (Müük)
• Me oleme palka säilitanud kogu masu aja. Veel ei ole põhjust, et palka tõsta. Langetanud ka ei ole, ega kavatse ka seda teha. (IT)

Siinjuures tuleb ka välja tuua, et üle 85% nii käesoleval aastal kui järgmisel aastal tööandjate poolt planeeritavatest palgatõusudest jääb 1-10% piiresse ning suuremaid palgatõuse kui 20% planeerib vaid paar protsenti tööandjatest.

CV-Online’i prognoos tuleviku osas

Meie hinnangul jääb 2011. aasta eeskätt suuremate värbamiste aastaks. Seda toetab fakt, et 56% vastanud tööandjatest plaanib veel selle aasta sees töötajaid juurde palgata. 2012. aastal kavatseb uusi töötajaid värvata pisut üle kolmandiku vastanud ettevõtetest. See protsent võib kujuneda küll kõrgemaks, sest ka küsitluse kommentaaride osast tuli välja, et veel ollakse 2012. aasta juurdepalkamiste osas äraootaval seisukohal. Esmalt soovitakse näha, milliseks kujuneb 2011. aasta teine pool.

Palgatõusud leiavad aset mõnedes sektorites veel 2011. aasta sees ning teatud ametikohtadel on eeldada suuremaid palgatõuse, kuid osa neist on seotud majandussurutise perioodil tehtud palgakärbetega. Suuremaid palgatõuse ennustame siiski 2012. aastasse, mil pea 60% tööandjatest plaanib palka tõsta. Seejuures kavandab siiski 95% vastanud tööandjatest palgatõusu vahemikus 1-10%.

Meiepoolse nägemuse järgi avaldavad töötajate ja tööotsijate ootused ning tööandjate omavaheline konkurents survet suuremaks palgatõusuks ning arvame siiski, et umbes 20% kõigist palgatõusudest saavad olema suuremad kui 10%.

Allolev statistika on arvudest rohkem huvitatud inimestele

Veel 2011. aasta järelejäänud kuudel palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

• 21% plaanib tõsta
• 1% langetada

2011. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

Töötajad ja tööotsijad, kes prognoosivad muutusi oma töötasudes, hindavad, et veel 2011. aasta sees muutuvad palgad nende valdkonnas nende ametipositsioonil järgnevalt:

• 18% ennustab palgatõusu
• 7% palgalangust

2011. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

Kui ülalolevat kahte tabelit võrrelda, on näha, et palgatõusu prognoosivate töötajate ja tööotsijate ootused on suuresti kooskõlas tööandjate poolt pakutavaga ja seega üsnagi  realistlikud.

2011. aasta järelejäänud kuudel palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

2011. aasta sees palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

Ülalolevaid kahte tabelit vaadates on palgatõusuks parimad väljavaated spetsialistidel, kuigi just selle grupi seas on protsentuaalselt kõige vähem palgalisa ennustajaid. Ülejäänud tasanditel on tööandjate ning töötajate ja tööotsijate prognoosid võrdlemisi sarnased.

Huvitava tõigana tuleb välja, et enim kardavad palgalangust veel selle aasta sees lihttöölised ja klienditeenindajad.

2012. aasta osas on märgatavalt suurem nii palgalisa pakkujate kui ootajate protsent. Tööandjatest plaanib palku tõsta 60% ning töötajatest ja tööotsijatest prognoosivad palgatõusu pooled.

Meie nägemuses on tegemist mõistva suhtumisega tööandjatesse – juba hetkel tajutakse majanduse elavnemist ja soovitakse sellest osa saada, kuid ollakse nõus väikese ajalise viitega.

2012. aastal palgamuutusi planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

• 59% prognoosib tõusu
• 0% langust

2012. aastal palgatõusu planeerivad tööandjad jagunevad järgnevalt:

2012. aastal palgatõusu prognoosivad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

• 50% prognoosib tõusu
• 4% langust

2012. aastal palgatõusu ennustavad töötajad ja tööotsijad jagunevad järgnevalt:

2012. aastal palgatõusu kavandavad tööandjad planeerivad ametipositsioonide lõikes palku tõsta järgnevalt:

2012. aastal palgamuutusi prognoosivate töötajate ja tööotsijate hinnangud ametipositsioonide lõikes on järgnevad:

Ülalolev tabel näitab, et töötajate ja tööotsijate ennustused palgatõusule on laias laastus tõusnud kaks korda võrreldes 2011. aasta prognoosiga ja seda pea igas protsendivahemikus. Muidugi hetkel ei saa võrrelda kahte täisaastat, vaid 2012. aastat 2011. aasta teist poolega. Sellegi poolest on tegemist märgiga, et töötajate ja tööotsijate palgaootused on kasvamas.

Kui võrrelda kahte ülalolevat tabelit, siis on selgelt näha, et töötajate ja tööotsijate ootused palgatõusu osas on pandud just aastale 2012. Tööandjate osas on küll pisut alla 60% nõus palku tõstma, ent tõusud jäävad pea eranditult 1-10% piiresse. Sellest tulenevalt võib oodata rahulolematust sihtgrupi seas, kes ootab kõrgemat palgatõusu ja võivad seetõttu kaaluda töökoha vahetust. Seega oht palgaralliks on igal juhul olemas, kuid siin on suur roll mängida tööandjatel endil.

Ülalolev statistika ja järeldused põhinevad CV-Online’i poolt mai lõpus tööandjate ning töötajate ja tööotsijate seas läbi viidud küsitlustel. Tööandjate seas oli küsitlusele vastanuid pisut alla 150, kelle seas olid nii suuremate ja väiksemate ettevõtte esindajad üle Eesti. Töötajatest ja tööotsijatest vastas üle 7500 erinevate valdkondade ja ametialade esindaja üle Eesti.

Edaspidi anname küsitluse tulemustele tuginedes ülevaate erinevatest valdkondadest ning paneme kirja ka omapoolse nägemuse/ prognoosi.

Allpool on lahter kommenteerimiseks ja küsimuste esitamiseks.

Vaatame tulevikku

2010. aasta detsembri lõpus viisime läbi küsitluse, mille raames uurisime meie äriklientidelt nende värbamis-plaane seoses 2011. aasta esimese poolega. Järgnevalt anname tulemustest ülevaate.

Üle 350 organisatsiooni esindaja vastustest selgus, et peaaegu 70% vastanuist kavatseb 2011. esimesel poolaastal palgata uusi töötajaid. Võrdluseks 2010. aasta teises pooles
palkas uusi töötajaid 76% vastanuist.

Keskmiselt on värvatavate inimeste hulk ühe organisatsiooni kohta pisut väiksem kui 2010. aasta teises pooles. Seejuures aga on pea kahekordistunud töökuulutuste arv CV-Online’i portaalis, kui võrrelda 2010. aasta jaanuarit käesoleva aasta jaanuariga. Seega konkurents ühe töötaja kohta on sisuliselt kaks korda suurem kui mullu samal ajal. Seda näitab ka kandidaatide arv ühe tööpakkumise kohta – aasta tagasi (jaanuaris 2010) oli see 26 inimest ühele kohale. Selle aasta jaanuaris 14 inimest ühele kohale. Võrdluseks 2007. aastal oli see number 10 inimest ühele kohale.

Jaanuaris ja veebruaris on traditsiooniliselt lisandunud enim tööpakkumisi, seega veebruaris on oodata veel tõusu tööpakkumiste arvu osas. Sellele on läbi aegade järgnenud stabiilne periood või väikene langus ning uus tõus aprillis-mais.

2011. aasta esimeses pooles plaanivad uusi töötajaid palgata kavatsenud organisatsioonidest:

• 51% võtta tööle 1-2 inimest
• 25% võtta tööle 3-4 inimest
• 12% võtta tööle 5-9 inimest
• 12% võtta tööle üle 10 inimese

2010. aasta teises pooles uus töötajaid palganuist:

• 46% võttis tööle 1-2 inimest
• 21% võttis tööle 3-4 inimest
• 16% võttis tööle 5-9 inimest
• 17% võttis tööle üle 10 inimese

2011. aasta esimeses pooles plaanib enim vastanuid palgata töötajaid järgnevates valdkondades (populaarsuse järgi):

1. Tootmine / töötlemine
2. Müük
3. Ehitus / kinnisvara
4. Infotehnoloogia
5. Teenindus
6. Juhtimine
7. Tehnika

2010. aasta teises pooles palkas enim organisatsioone töötajaid järgnevates valdkondades:

1. Tootmine / töötlemine
2. Müük
3. Teenindus
4. Administratiivtöö
5. Infotehnoloogia
6. Ehitus / kinnisvara
7. Transport / logistika

Vastanute hinnangul on kõige raskem palgata inimesi järgnevates valdkondades:

1. Müük
2. Juhtimine
3. Infotehnoloogia
4. Tootmine / töötlemine
5. Ehitus / kinnisvara
6. Tehnika
7. Turism / Hotellindus / Toitlustamine

Uuringus osalenud kavatsevad 2011. aasta esimeses pooles palgata inimesi tulenevalt:

1. Organisatsioon kasvamisest (pea 50% juhtudel)
2. Töötaja vahetumisest (pea 25% juhtudel)
3. Organisatsiooni restruktureerimisest (10%)

Kõige sagedamateks palkamise põhjusteks 2010. aasta teises pooles olid:

1. Töötaja vahetumine (pea 40% juhtudel)
2. Organisatsiooni kasvamine (üle 30% juhtudel)
3. Organisatsiooni restruktureerimine (9%)

Seega suurimaks muutuseks võrreldes 2010. aasta teise poolega, on see, et organisatsiooni kasvamine saab olema peamiseks põhjuseks inimeste palkamisel 2011. aasta esimeses pooles. Seega võib eeldada, et see tähendab uute töökohtade loomist. Samas on võimalik, et tegelik pilt kujuneb pisut erinevaks. Sellegi poolest näitavad need arvud üldisi tendentse.

Kuigi aastavahetuse paiku tundus üle 60% tööandjatest, et töötajaid ei ole raskem leida kui aasta tagasi (30% arvas vastupidist), on analüüsi pinnalt alust oodata 2011. aasta esimeses pooles suuremat konkurentsi töötajate nimel kui eelmisel aastal. Seda annab ühe põhjusena alust oodata ka väikene majanduskasv.

Meie juhatuse liikme Agu Vahuri kommentaar antud postitusele: „Mõttena lisaksin, et tööandjad alahindavad töötajate liikumisest tulenevat värbamisvajadust. Inimesed on raskete aegade krambist üle saanud. Enam ei hoita töökohast kümne küünega kinni nagu seda tehti majanduskriisi alguses ja põhjas. Inimesed on taas valmis paremate arenguvõimaluste ja töötingimuste nimel riskima uue katseajaga.“

PS. Küsimuste tekkimisel palun esitage need kommentaaridena.

Loo peategelane (pildi allikas: http://www.gearfire.net/students-life)

Produktiivsus on kindlasti oluline teema nii hetkel tööd otsivale kui töötavale inimesele. Kas oled mõni õhtu päevale tagasi mõeldes avastanud, et pole päeva jooksul nagu suurt midagi tehtud saanudki? Minul on olnud selliseid päevi, võib-olla ka sul.

Käin välja nipi, mis on mul aidanud produktiivsem olla – alusta oma päeva pooletunnise planeerimisega, kui vaja, ärka selleks veidi varem (/mine varem tööle). Usu mind, just see on kõige produktiivsem aeg – aeg Sulle endale. Tee seda kogu nädala jooksul – esmaspäeval pane paika, mis soovid nädala jooksul saavutada. Iga päeva hommikut kasuta seda aega mõtlemaks, mida soovid päeva jooksul saavutada ning kui palju kulub aega iga tegevuse peale ning millal need aset leiavad. Peep Laja soovitab teha „Suletud nimekirjad“ – iga päev tööpäeva alustades kirjuta üles, et mida sa tänase päeva jooksul ära teed, koos ette antud ajalimiitidega. Kui see valmis, siis see nimekiri läheb lukku. Enam midagi juurde panna ei saa. Mõnede tööde puhul ei ole see ehk lõpuni võimalik, aga see loob hea tunde kui päeva lõpus näed, et maha on kriipsutatud kõik, mida päeva jooksul tegema pidid.

Veel 7 kiiret nõuannet aja kokku hoidmiseks ja efektiivsuse tõstmiseks:

1. Tegele ainult ühe asjaga korraga ja lõpeta see ära enne kui järgmise juurde lähed.
2. Tee asju nii, et nad saavad esimese korraga hästi tehtud, et nendega enam hiljem ei peaks tegelema.
3. Tee pause, et suurendada enda üldist produktiivsust. 60 minutit tööd, 15 minutit puhkust (Peep Laja soovitatud vahekord, aga iga üks leiab enda kuldsed numbrid).
4. Delegeeri tööd oma kaastöötajatele (kui võimalik, üldjuhul on võimalik).
5. Sea tegemist vajavad tööd tähtsuse järjekorda, lähtu oma päevaplaani tegemisel sellest järjekorrast.
6. Vähenda segavaid faktoreid – sule igasugused Facebookid ja MSN’id, mis röövivad su tähelepanu ja mille tõttu on vaja pidevalt uuesti põhitegevusele keskenduda. Seadista oma e-mailile automaatvastaja, mis annab teada, et vastad mailidele iga päev näiteks kell 11 ja 15, pakiliste asjade puhul palud helistada.
7. Jälgi, et suurim osa Sinu energiast, tähelepanust ja ajast läheks prioriteetsetele tegevustele.

Nõuanded kombineeritud: Peep Laja blogist, eHow’st ning Tim Ferris’elt

Töökuulutuse esiletõstmine kategoorias ehk Premium Listing
Kui tõstad oma töökuulutuse esile, näeb see välja nii:

Selle lisavõimaluse kasutamise eesmärk on teha töökuulutus lugejatele silmatorkavamaks ning paremini nähtavaks. Statistika põhjal suurendab töökuulutuse Premium Listing`us hoidmine selle loetavust ca 2,5 korda.

Töökuulutuse lisamine avalehele “Nädala tööpakkumised” rubriiki
Kui kasutad seda lisavõimalust, näeb see välja nii:

Ka selle lisavõimaluse eesmärk on suurendada töökuulutuse loetavust ja teha see paremini silmapaistvaks. “Nädala tööpakkumised” rubriigis töökuulutuse kuvamine suurendab selle loetavust keskmiselt 1,5-2 korda.

Kandideerimiskutse saatmine e-kirjaga määratud sihtrühmale
Sinu tööpakkumises määratud tingimuste põhjal koostab CV-Online`i värbaja sihtrühma CV-de andmebaasis olevatest tööotsijatest, kes võiksid antud ametikohale sobida. Seejärel saadame nendele tööotsijatele e-kirjaga kutse kandideerida Sinu ettevõtte tööpakkumisele.

Selline kiri on mõningatel juhtudel suurendanud töökonkursile laekunud CV-de hulka 20-30%.

Laekunud CV-de selekteerimine professionaalse värbaja poolt
See on võimalus vältida kümnete (või suisa sadade) CV-de lugemist ja alustada tööd vaid parima potentsiaaliga tööotsijatega. Kõik töökonkursile laekuvad CV-d loeb läbi meie värbaja, kes jagab kandidaadid kolme tugevusgruppi – sobivad kandidaadid, võibolla sobivad kandidaadid ning mittesobivad.

Kui konkursile kandideerib 50 inimest, kulub nende CV-de esmaseks läbitöötamiseks keskmiselt umbes 4 tundi. Kui CV-d selekteerib asjatundja, siis on Sinu ajakulu oluliselt väiksem. Lisaks on oluline see, et värbaja oskab kogenud silmaga väga hästi parimad kandidaadid eristada.

Kõiki neid teenuseid saad oma töökuulutusele juurde tellida.

Kuni augusti lõpuni on aga Äripaketi (töökuulutuse avaldamine koos CV andmebaasi kasutusega) tellijatel võimalik ühte kirjeldatud lisateenustest kasutada tasuta!
Vaata siit täpsemalt!

Blogimisprojekt “tööotsija päevik” on selleks korraks läbi. Kolm toredat autorit jagasid oma mõtteid 12-l teemal. Meie andsime omalt poolt mitmete postituste juures nõuandeid ja soovitusi. Praegu on õige hetk veel korra tagasi vaadata ja kokkuvõtteid teha.

Üle 80000 lugeja!
CV-Online`i blogis ja Tarbija24-s luges postitusi kokku üle 80000 inimesi, mida oli märgatavalt rohkem, kui me ootasime. Selle üle on hea meel. Kommentaare ja küsimusi lugejatelt ootasime ehk veidi enam, kuid postitused tõid kaasa laia valiku põnevaid sõnavõtte – filosoofilistest arutlustest sotsiaalkriitiliste arvamuste ning töökuulutusteni.

Enimloetud ja enim kommenteeritud autoriks oli Lea Jalukse, kelle postitus töötuks olemisega seotud muredest ja võimalustest küttis kirgi:)

Blogimine aitas tööotsija tööle!
Kui projekti üheks eesmärgiks oli autorid ka tööle aidata, siis päriselt see siht kõigiga ei täitunud. “Tööotsija päeviku” blogipostituste abil sai tööle Lea, kelle tänane tööandja just tema kirjatükke tähele pani. Ka Tanel on tänaseks leidnud töö Inglismaal, kuid seda mitte blogimise kaudu. Diana blogiprojekti ajal veel tööle ei läinud, kuid ka temale on juba mitu põnevat võimalust avanemas ning ilmselt leiab ka tema lähiajal endale töise väljakutse.

Kõik autorid käisid 1-2 korral karjäärinõustamisel ning kinnitasid, et sellest oli abi just oma tugevuste-nõrkuste ning sihtide läbimõtlemisel. Usume, et projekti käigus omandatu aitab neil tööturul edukam olla ja oma kogemusi ka lähedastega jagada.

Mida CV-Online sellest sai?
1. Võimaluse tutvuda kolme väga toreda ja noore tööotsijaga, kes näitasid eeskuju, kuidas ise aktiivselt ohjad haarata, et end arendada ja tööd leida.

2. Blogipostitused panid meie spetsialiste põhjalikult läbi mõtlema mitmeid teemasid, millele igapäevatöös ehk väga palju tähelepanu ei pööra. Heaks ülesandeks oli tööotsijate juhtumikirjelduste lahti mõtestamine ja kommenteerimine. Seega on meie karjäärinõustaja ja värbamisspetsialistid tänu blogijate toetamisele ka ise taas kogenumaks ja targemaks saanud.

3. Seda projekti teha ja läbi viia oli huvitav ja tore ning “tõmbas meid käima”. Need on väärtused, mida ei saa ühegi töö juures alahinnata.

4. Suutsime huvi tekitada ka nendes inimestes, kes muidu väga CV-Online`i tegemistega kursis ei ole.

Mida Sina arvad?
Sellisel kujul blogiprojekt “tööotsija päevik” ei jätku. Aga ideid, kuidas tööotsijaid ja lugejaid kaasata, on meil küll. Vaatame täpsemalt, mis tööturul toimub ning loodetavasti saame õige pea järgmistest põnevatest projektidest rääkida!

Kui lugesid “tööotsija päeviku” postitusi, kommenteeri, kuidas sulle meeldis? Millest oli enim kasu, mis pakkus huvi? Mida ootasid, aga siit ei leidnud? Ja veel, kui sul on ideid, mida ägedat me tööotsijate kaasamiseks ja koolitamiseks järgmiseks ette võiks võtta, pane ka see kirja!

See on siis viimane postitus. Mingis mõttes on ikka hea meel ka. Nagu arvata võibki, on aega postituste kirjutamiseks pidevalt vähemaks jäänud. Tööl käimine ja ettevõtluskoolitus pluss soojade ilmadega pidevalt mere äärde kippuvad lapsed võtavad hulga aega ära.

Mul on väga hea meel, et mul oli võimalus seda blogi kirjutada. Nupuke, mida ma tänu sellele oma CV-sse lisada sain, oligi võibolla see vajalik kiiks, mida ma silma torkamiseks vajanud olin. Peale selle kõlab „CVO ametlik blogija“ ammusaadetud CV kohta arupäriva kirja all võimalikule tööandjale peaaegu samamoodi nagu „Pealtnägija toimetaja“ või „Eesti Ekspressi kolumnist“. On väga suur rõõm olnud olla neljanda võimu käepikendus tööotsijate maailmas.

Tugevuste esitlemine on nagu naeratus esmakohtumisel
Suur tänu Raimole, Annelile ja Ivikale CV-Onlinest. Motivatsioonikirja ja CV koostamise põhimõtted on mul nüüd päris selged. Ning vastumeelsus enesekriitikavaba eneseilustamise suhtes peaaegu kadunud. Kui mõelda – esimesel tutvumisel uue inimesega sa naeratad ju ka, et endast head muljet jätta ning ei maini kohe, et vasak silmahammas on tegelikult suure plommiga. CV kaaskiri ongi nagu naeratus.

Hea CV ja kaaskirjata ikka hästi ei saa
Palju on olnud vastukaja, et tööandja ei otsi kuldsuud, vaid head töötajat. Ikka tuleb kogu aeg korrutada fakti, et esimeses sõelas mõjub ainult hästi koostatud CV ja kaaskiri. Ükskõik kui hea töötaja sinust hiljem võib saada ka ilma hea CV-ta. Soovitus kõigile – koostage hea CV ja kaaskiri. Ilma ei saa. Ja kui ise ei oska, küsige abi. Mina arvasin, et oskan, aga ikkagi vajasin abi.

Eduka tööotsimise aluseks on ennekõike iseenda ja enda eesmärkide tundmine. Ka seda ma ei väsi kordamast. Jänes on ikkagi jänes, ükskõik kui väga ta ei ihka tiigrikarjääri. Temast võib saada väga hea kaugushüppaja või mustkunstniku assistent, need on tema valikud, millega tuleb leppida.

Sobiva töö leiad peeglisse vaadates
Õppiv täiskasvanu on küll väga moes, aga lõputu ümberõpe ei vii kuhugi. Seda ütleb ka Töötukassa. Kui oled kümme aastat väga hea keevitaja olnud, siis ei tasu äkki joogainstruktoriks ihkama hakata ja solvuda, kui Töötukassa sulle vastavat koolitust pole nõus pakkuma.

Õnn ei ole mägede taga, vaid siinsamas, sinus eneses. Vaata peeglisse – kes see inimene on ja mida ta hästi teha oskab? Teegi siis seda. Kõige rahuldustpakkuvam ongi ju hästi tehtud töö.

Suur tänu ka kõigile lugejatele, kommenteerijatele ja minu tuttavatele, kes mehiselt mu lingiloopimist talusid. Ma loodan, et CV-Online jätkab blogiprojektiga, minust saab selle blogi usin lugeja.

Palju edu tööotsingutel!

Seekordne postitus on veidike erinev eelnevatest. Lisaks sellele, et jutt on lühike, jääb ka see minu viimaseks postituseks blogis ning kui te seda loete, siis mina samal ajal alustan oma esimest tööpäeva Leedsis Inglismaal laotöötajana.

Tahaks tänada CV-Online, kes kaasas mind selles projektis osalema. Ma küll ei leidnud oma kirjatükkidega tööd, kuid avastasin palju uut enda ja teiste kohta. Erilised tänud sooviksin edastada CV Online karjäärispetsialist Ivika Bornile, kes aitas minul korda seada kandideerimisdokumendid ning olla enesekindlam töövestlustel.
Kiired otsused viisid Tartus Inglismaale
Plaan ära minna Eestist kerkis esile juuni alguses, kui kadus lootus leida normaalset tööd Tartust, sest seda lihtsalt pole. Kuigi idee on juba poolteist kuud vana, tuli tööpakkumine ootamatult eelmise nädala neljapäeval. Selle ajaga olen suutnud ajada korda kõik lahtised otsad, leidnund vajaliku summa stardiraha ning juba hakkab märku andma ka ärevus.

Loodan väga, et CV-Online jätkab selle projektiga. Hea on ju lugeda, et me töötud pole oma murega üksi ning koos saame üksteist ka nõuga aidata.

Kolm kuud on peaaegu et märkamatult möödunud. Blogimisprojekt on minu jaoks lõppenud ja aeg teha kokkuvõtteid. Tagasi vaadates oma postitustele pean tõdema, et praegu uuesti neil teemadel kirjutades oleksin paljudele teemadele teisiti lähenenud ja kirja pannud. Minu suhtumine ja arusaam töömaailmast on muutunud.

Tagasiside jäi napiks!
Minu esialgsed eesmärgid blogima asudes 100 % ei täitunud. Seda hästi lihtsal põhjusel – minu postitustele oli väga tagasihoidlik vastukaja, välja arvatud muidugi tarbija24 kodulehel. Minu eesmärgiks oli teada saada, kas mulle sobib nõuandev roll ja kas olen oma karjääri valikul õigel teel. Need vähesed korrad, mil ma vastasin, olid nauditavad minu jaoks. See pani mu silmad särama .

Kaardistasin oma töised eesmärgid!
Tööandjatele silma jäämisega ma ka eriti ei hiilanud. Tore oleks olnud leida tööandja, kellega meie vaated oleksid haakunud, aga suure tõenäosusega oli  see minu puhul siiski iseendas selgusele jõudmise lugu.

Lõpuks võtsin end kätte ja panin uuesti paberile ehk kaardistasin oma töised eesmärgid ja esimesed sammud nende poole liikumisel.

Nüüd tean paremini, mida tahan!
Tähtis on teha esimene samm ja otsustada midagi tegema hakata. Võtsin siis raamatukogust mõned raamatud turunduse ja ettevõtluse kohta. Lihtsalt huvist, et kas mul on huvi sellega tegeleda. Ja paar päeva tagasi jäi mulle silma üks teadaanne kohalikus ajalehes, mis tõotab olla hüppelauaks minu edasises karjääris.

Kuna ma teadsin, mida ma tahan, siis otsustamiseks läks mul vaid hetk, ehkki see kuulutus EI OLNUD TÖÖPAKKUMINE. Mõtlesin, mida mul on pakkuda ettevõttele ja lihtsalt kirjutasin. Ehkki mul on ka mõned kahtlused ja kõhklused, nagu ikka uue asjaga liitudes, võtan väljakutse vastu. Nii et võtke aga paber ja pliiats ning pange kirja oma kriteeriumid. Selgus aitab paremaid otsuseid teha.

CV koostamise sain selgeks!
Õppisin oma CV-d koostama. Lõpuks. Mõistsin tänu nõustamistele CV-Online`is, et enam ei kehti väga ülevaatlik ja konkreetsete faktidega CV.

Mäletate, ühes postituses küsisin, et mida tööandja meilt ootab? Mõtisklesin selle üle ja siit väike nõuanne. Mängi läbi või mõtle, millist töötajat Sina oma ettevõttesse palkaksid. See on päris üllatavatele tulemustele viiv mõttemäng.

Minu soovitused saatusekaaslastele!
•    Pea päevikut või blogi - kirjuta kasvõi ülepäeviti oma tööotsingutest, emotsioonidest, võimalustest ja kindlasti oma mõtetest, mis takistavad Sul kandideerimast, esimest sammu astumast töö leidmisel.
•    Loe oma kirjutatut mingi aja tagant uuesti - Sa näed oma tavalisi mõttemustreid ja sõnu, mida enda kohta kasutad, see teadmine aitab  teha muudatusi ka oma mõtlemises ja siit edasi juba käitumises.

•   Ole eelkõige enese vastu aus – ainult nii õpid ennast ja oma võimalusi edukaks saada tundma.
•    Vahel on kasulikum natuke oodata, kui haarata esimese pakkumise järele. Mõtle, mida Sa tegelikult tahad.
•    Küsi abi ja nõu, kui ise enam väljapääsu ei näe. Edukaks lahenduse leidmise eelduseks on Sinu enda aktiivne osavõtt.
•    Tule raamidest välja ja julge tööd otsida ka mujalt, kui ainult töökuulutusi lugedes. Tõesti, ka lihtsalt mõni teadaanne või muu infotekst võib Sulle uksed avada.

Aeg nõuandeid reaalselt kasutada
Mul on siiralt hea meel, et CV-Online andis mulle võimaluse ennast proovile panna ja avalikult sõna võtta. Just sellist toetust ja julgustust ootaks igalt tööandjalt, selline vaba ja mõnus suhtlemine innustab tegutsema. Kui projekt peaks edasi minema, soovitan sellest osa võtta ja ennast proovile panna.

Mina panen nüüd punkti sellele etapile oma elus ja jätkan saadud nõuandeid kasutades oma eluga. Nagu ma oma headele sõpradele ikka lahkumisel ütlen – ole siis moodne! Edu ja julgust tööd otsides!